Omavalitsused tahavad muuta üksikisiku tulumaksu struktuuri

Omavalitsuliitude koostöönõukogu ja ministeeriumidevaheline komisjon leppisid teisipäeval kokku alustada tulevikus läbirääkimisi üksikisiku tulumaksu lahutamiseks kaheks iseseisvaks maksuks. 

Idee lahutada praegu riigi tasandil kehtestatud üldine maks kohalikuks tulumaksuks ja riigi tulumaksuks on arutluse all olnud ka varem, ütles BNS-ile Eesti omavalitsusliitude ühenduse aseesimees Toomas Välimäe.

“Muudatused on vajalikud eelkõige seepärast, et kogu tulubaasi mõttes pole hea seis, kus enamus omavalitsustest saab raha toetusfondist,” rääkis Välimäe.

Seni on idee maksude lahutamise kohta arutluse all olnud nii kohtumistel valitsuse esindajatega kui ka mitmesugustes omavalitsuste arengut käsitlevates töörühmades, ütles Välimäe.

Omavalitsusliitude ühenduse aseesimehe sõnul tuleb muudatuste läbiviimiseks näiteks üle vaadata kohalike maksude seadus, kuna praegu on kaheksa kohaliku maksu osakaal kõigi Eesti omavalitsuste peale kokku alla ühe protsendi.

“Sellest protsendist valdava osa annab Tallinnas kehtiv mootorsõidukimaks,” lausus Välimäe.

Välimäe hinnangul peaks normaalse olukorra saavutamiseks aluseks võtma Euroopa kogemuse, kus kohalike maksude osa omavalitsuste tulubaasis moodustab 25-30 protsenti.

“Lõplik eesmärk on see, et omavalitsustel tekiks kindel tulubaas ning riigipoolsete muudatuste tegemisel ei tekiks praegusega sarnaseid probleeme,” märkis ta.

Kuigi praegune kord, kus omavalitsused saavad riigilt oma territooriumil laekunud üksikisiku tulumaksust 56 protsenti võib Välimäe sõnul küll kõige lihtsama tunduda, on muudatused omavalitsuste hinnangul vajalikud.

Kui tulubaasi 1994. aastal kokku pandi, ei sattunud sellesse vahendeid amortisatsiooni ja ka investeeringute tarvis ning praegu on just need küsimused alatised läbirääkimiste ja lahkhelide allikaks, lausus Välimäe.

Sel eesmärgil leppisid ministeeriumide esindajad ja omavalitsused teisipäeval kokku jätkata tulevikus läbirääkimisi kohalike eelarvete tasandussüsteemi täiustamiseks ja munitsipaalomandi amortisatsiooni metoodika väljatöötamiseks.

Omavalitsused ja ministeeriumide esindajad ühtegi konkreetset tähtaega läbirääkimiste alustamiseks kokku ei leppinud, kuna Välimäe hinnangul seatakse täpsemad eesmärgid tõenäoliselt avaliku halduse üldise arengukontseptsiooni ja ülesannete väljatöötamise käigus.

“Usun, et sarnaselt praegusele tavale hakkavad sellealaseid läbirääkimisi pidama samuti teatud ministeeriumide vaheline komisjon ja omavalitsuste esindajad,” lisas ta.

Üksikisiku tulumaks, millest 56 protsenti laekub kohalikele omavalitsustele, on omavalitsuste peamine tuluallikas, moodustades paljude eelarvetes üle 90 protsendi.

Tuleva aasta eelarveprojekti järgi peab laekuma kokku 7,277 miljardit krooni üksikisiku tulumaksu, millest 4,07 miljardit laekub kohalikesse eelarvetesse.

 

Tagasi eelmisele lehele