Linnade ja valdade esindajate ühisavaldus

Eesti Vabariigi põhiseadus kinnitab kohalike omavalitsuste iseseisvuse kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. Põhiseaduse sättena on kohalikul omavalitsusel iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Nii on kirjas riigi seaduste seaduses. Napilt, selgelt, üheselt. Demokraatia heade tavadega sobivalt, kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta elujõuliste põhimõtetega.

Tähelepanu väärib, et kõikide valitsuste koalitsioonilepingutes on rõhutatud omavalitsuste rolli ja staatuse tõstmist, linnade ja valdade tulubaasi tugevdamist kohtadel tegutsemiseks.

Seni aga pole ükski koalitsioon üritanud jõuliselt ja ühe peaeesmärgina seda põhimõtet ellu viia. Omavalitsustel puudub seniajani iseseisev kohalikest maksudest laekuv tulubaas. Kohalike maksude osa eelarvetes on alla 1%.

Omavalitsustel on äraelamiseelarvete juures liiga sageli võimatu seadustest tulenevaid kohustusi täies ulatuses täita. Hea elukeskkonna kujundamiseks, kvaliteetseteks teenusteks ja arendustööks napib ressurssi nii raha kui maa näol. Investeeringuteks on kohalikud omavalitsused sunnitud kasutama laenuraha, mida omavalitsustele omakorda ette heidetakse nii järelevalveorganite kui ka avalikkuse poolt.

Veelgi enam, õhus on tendentsid kitsendada omavalitsuste iseseisvust veelgi. Riigikontrollile piiramatut õigust teostada kontrolle omavalitsuste finantstehingute ja eelarvete kasutamise üle taotlev eelnõu on valitsuses menetlemisel.

Nii nagu omavalitsuste ettearvamatu tulubaas, nii ka soov  kehtestada valikulist kontrolli kõnelevad üheselt umbusalduse keelt. Teatud polaarsus keskvõimu ja omavalitsuste suhetes on kindlasti paratamatu ja õige, kuid ühepoolset hea partnerluse mangumist ei saa kindlasti õigeks pidada avalikus sektoris. Olgu küsimuse all valdkonna töögruppidesse kaasamine, riigieelarve pikaajaliste strateegiate väljatöötamine, eurovahendite jaotuse kavandamine või maa omandi küsimus põrkuvad omavalitsused oma tegevuses iga päev pahase või vaikiva vastuseisu vastu. Kuid on ka positiivseid suundumusi: omavalitsusliitude läbirääkimised ministeeriumidevahelise komisjoniga eelarvete küsimuses on muutunud konstruktiivsemaks.

Siiski domineerib lubamatult sageli olukord, kus dialooge ei saa algatada, kuna põhimõttelistele küsimustele ei soovitagi vastust anda. Näiteks puudub järjekindlalt avalik seisukohavõtt küsimuses, kellele peaks kuuluma nn reformimata maa – kas riigile või siiski omavalitsustele, kes vastutavad maade planeerimise ja selle läbi neile sihtotstarbe andmise eest? Põhimõttelisi otsustusi tegemata ei saa rääkida elukeskkonna arengust. Kuidas saab maad omamata tegeleda oma linna või valla territooriumil elamuehituse, ettevõtluse arendamise või elanikele vajalike sotsiaalsete objektide rajamisega? Pelgalt olemasolevate korrashoidmisega?

Omavalitsused ootavad vastust, millised on need maad, mis peavad põhjendatud tingimustel jääma riigi reservi ning millised peavad igal juhul kuuluma omavalitsustele.
Kohalike volikogude valimised toimuvad juba sügisel. Mitmed olulised teemad kanduvad taas üle uutele koosseisudele. Seni, kuni peamised tulud tulevad riiklikest maksudest ja vahenditest ministeeriumide parema äranägemise alusel, ei saa Eestis rääkida kindlatel jalgadel püsivatest omavalitsustest. Kuidas tagada omavalitsustele iseseisev ja piisav tulubaas?

Kohalikke omavalitsusi on tihti tahtlikult või tahtmatult taandatud suhetes riigiga samale tasemele valitsusväliste organisatsioonide ja kolmanda sektoriga. Euroopa Liidu demokraatlikes riikides ei ole selline riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete määratlemine normaalne. Riigi ja kohalike omavalitsuste suhete aluseks Euroopas on kohaliku omavalitsuse harta, millega Eesti liitus juba 1994. aastal. Hartaga ühinenud riigid on kohustatud täitma selles sisalduvaid põhimõtteid, mille kohaselt on omavalitsustel oma kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ning viiside suhtes ulatuslik autonoomia.

Eelöelduga taotleme esimese sammuna kohalike omavalitsuste tulubaasi arengu küsimuste ja vastavate meetmete lülitamist riigi eelarvestrateegia aastateks 2006-2009 koosseisu eesmärgiga viia omavalitsuste tulubaas vastavusse nendele pandud kohustustega. Teise sammuna taotleme riigivõimu ja omavalitsuste koostöös põhimõtteliste otsuste tegemist maade munitsipaliseerimise küsimuses.

Tagasi eelmisele lehele