12/12/17

ELL JUHATUSE
koosoleku päevakord E
12. detsembril 2017

KUTSE

ELL juhatuse koosolek

Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 12. detsembril 2017 algusega kell 13.00 ELL büroo saalis (Ahtri tn 8, III korrus, Tallinn)

Juhatuse koosolekud on avatud kõigile liidu liikmete esindajatele.

(Parkimisinfo maps.google.com lehel – http://bit.ly/8ZyqWA)

Koosoleku päevakorras (ettepanek):

1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele (kohtuasi 5-17-8/8) ja järgnenud aruteludest teise linna või valla koolis õppivate laste koolikulude katmise korralduse ja vajalike seadusmuudatuste küsimustes. Jüri Võigemast, Hille Ilves

2. ELL üldkoosoleku ja uue koosseisu esimese volikogu koosoleku (27. veebruar 2018) ettevalmistamine. Jüri Võigemast
  
vt. http://www.ell.ee/juhtimine/linnade-paev/uldkoosolek-27-02-2018/

3. Euroopa kultuuripealinn 2024 konkursi väljakuulutamisest. Toivo Riimaa

4. Informatsioon Euroopa Liidu Läänemere Strateegia 9. aastafoorumist 4-5 juunil, 2018 Tallinnas. Toivo Riimaa

5. ELL 2018. aasta eelarve kavandamine. Jüri Võigemast, Aigi Sander

6. XIV Linnade ja Valdade Päevad (14.-15. märts 2018) ettevalmistamine. Jüri Võigemast

7. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas

8. Muud küsimused ja informatsioonid.
8.1. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kooskõlastusringil, tähtajaga 20.12.2017. Anne Läns
Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4db6faf0-bcbd-48a3-a708-4c37ec44e7eb#3Lq6mtyN

8.2. Rahandusministeeriumi kiri omavalitsustele – ülevaade ruumilise planeerimise arengutest ja muudatustest. Jüri Võigemast

8.3. Eesti Kämpingute Liidu, Balti Kämpingute Liidu ning Euroopa Kämpingute Assotsiatsiooni ühine märgukiri 29.11.2017. Jüri Võigemast

8.4. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-november. Tiit Kirss

Jüri Võigemast
Tegevdirektor

Juhatuse koosoleku dokumendid (.zip)


EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU
PROTOKOLL nr 6

Tallinnas 12.12.2017

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.20

Koosoleku juhataja: Taavi Aas
Protokollija:   Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid:
Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus),
Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu),
Heiki Hepner (Kohila Vallavalitsus),
Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus).

Puudusid:
Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus),
Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus),
Vladimir Šokman (Tartu Linnavolikogu).

Kutsutud:
Angelika Kallakmaa ja Toomas Sepp (Tallinna Linnavalitsus),
Piret Minn (Rapla Vallavalitsus).

ELL büroost osalesid:
Jüri Võigemast,
Tiit Kirss,
Anne Läns,
Hille Ilves,
Marliis Rettau,
Toivo Riimaa,
Kaimo Käärmann-Liive ja
Inga Köster.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele (kohtuasi 5-17-8/8) ja järgnenud aruteludest teise linna või valla koolis õppivate laste koolikulude katmise korralduse ja vajalike seadusmuudatuste küsimustes. Jüri Võigemast, Hille Ilves

2. ELL üldkoosoleku ja uue koosseisu esimese volikogu koosoleku (27. veebruar 2018) ettevalmistamine. Jüri Võigemast

3. Euroopa kultuuripealinn 2024 konkursi väljakuulutamisest. Toivo Riimaa

4. Informatsioon Euroopa Liidu Läänemere Strateegia 9. Aastafoorumist 4-5 juunil, 2018 Tallinnas. Toivo Riimaa

5. ELL 2018. aasta eelarve kavandamine. Jüri Võigemast, Aigi Sander

6. XIV Linnade ja Valdade Päevad (14.-15. märts 2018) ettevalmistamine. Jüri Võigemast

7. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas

8. Muud küsimused ja informatsioonid.

   8.1. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kooskõlastusringil, tähtajaga 20.12.2017. Anne Läns

   8.2Rahandusministeeriumi kiri omavalitsustele – ülevaade ruumilise planeerimise arengutest ja muudatustest. Jüri Võigemast

   8.3. Eesti Kämpingute Liidu, Balti Kämpingute Liidu ning Euroopa Kämpingute Assotsiatsiooni ühine märgukiri 29.11.2017. Jüri Võigemast

   8.4.Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-november. Tiit Kirss

   8.5. Riigikontrolli ülevaade kov investeeringutoetustest.
      http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2454/language/et-EE/Default.aspx

Päevakorrapunkt 1

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele (kohtuasi 5-17-8/8) ja järgnenud aruteludest teise linna või valla koolis õppivate laste koolikulude katmise korralduse ja vajalike seadusmuudatuste küsimustes

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht: “56. PGS § 83 lõike 1 kohaselt osaleb vald või linn teise omavalitsusüksuse üldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sellele kohustusele vastab munitsipaalkooli pidajast omavalitsusüksuse õigus nõuda teiselt omavalitsusüksuselt PGS § 83 lõikes 1 sätestatud tegevuskulude katmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kui vallad või linnad ei ole omavahel kokku leppinud teisiti.

PGS § 83 lõige 2 lähtub eeldusest, et ka teise valla või linna munitsipaalkoolis õppivate omavalitsusüksuse rahvastikuregistri järgsetest elanikest õpilaste eest kooli tegevuskulude katmisel osalemine on täies ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. oktoobri 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-26-14, punkt 51).” Sellest tulenevalt ei ole HTM-l hetkel kavas PGSi muutma hakata. HTM on seisukohal, et KOVde omavaheline arvlemine jätkub ka edaspidi.

Tegevuskulude katmises osalemise kokkulepetele tuginev korraldus (PGS varasem redaktsioon § 441) oli võimalik ja toimis ka enne PGS § 83 lg 1 kehtestamist ning on võimalik ja toimiv § 83 lg 1 tühistamise korral PGS § 83 lg 2 põhimõttele tuginedes.

Koosolekul osalejad avaldasid arvamust, et oluline on õpilaste huvide kaitse ja kedagi ei hakata koolist välja arvama kui õpilane on naabervalla/linna kooli õppima asunud, samas kui õpilase elukohajärgne KOV arvlemisel ei osale. Leiti, et üldjuhul KOVid siiski suudavad omavahel kokku leppida ja arveldada.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2
ELL üldkoosoleku ja uue koosseisu esimese volikogu koosoleku (27. veebruar 2018) ettevalmistamine

Teemat käsitleti ka eelmisel juhatuse koosolekul. Veebi lisandub jooksvalt koosolekute materjali. Lisatud on põhikirja muudatuste seletuskiri, samuti näidised volikogude otsuste koostamiseks seoses liitu astumisega ning liikmete nimetamiseks liidu üldkoosolekule ja volikogusse.

Kirjad pöördumisega liituda üleriigilise omavalitsusliidu tegevusega on välja saadetud.

Jüri Võigemast on alustanud omavalitsusjuhtidele helistamisega ja palunud, et esimesel võimalusel võtaksid omavalitsused volikogude päevakorda punktid linnade liitu astumise ning esindajate määramise otsustamise küsimustes.

Linnade liidu poole on pöördunud mõned omavalitsused ja teinud ettepaneku osaleda nende volikogu koosolekul, et anda ülevaade liidu tegevusest.

Koos EMOLi bürooga jätkuvad iganädalased konsultatsioonid võimalikes töökorralduslikes küsimustes üldkoosoleku ja volikogu koosoleku ettevalmistamiseks.

Tänaseks on senistest linnade liidu liikmetest oma uued esindajad nimetanud:  Keila, Loksa, Maardu, Tartu, Võru, Viljandi linnad, Kohila ja Jõhvi vallad.

Liiduga liitumise otsused on teinud Türi vald (30.11.17 nr 72) ja Rapla vald (23.11.17 nr 68) ning nimetanud ka oma esindajad.

OTSUSTATI:

2.1 Võtta informatsioon teadmiseks.

2.2 Võtta teadmiseks, et liidu liikmeks on astunud Türi vald ja Rapla vald.

Päevakorrapunkt 3
Euroopa kultuuripealinn 2024 konkursi väljakuulutamisest 

Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna konkurss on välja kuulutatud – üks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnadest on taas Eestist. Aastal 2011 kandis kultuuripealinna tiitlit Tallinn.

2024. aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kokku kolm linna:

üks Austriast,
teine Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigist, euroliidu kandidaatriigist või võimalikust kandidaatriigist ning
kolmas Eestist.

Euroopa kultuuripealinnaks 2024 võivad kandideerida kõik Eesti linnad. Linnadele annab kandideerimisprotsess hea võimaluse sõnastada pikaajalisi eesmärke alates linnaplaneerimisest, investeeringute jaotamisest kuni kogukondade kaasamiseni otsustusprotsessidesse, märgitakse Kultuuriministeeriumi teates kultuuripealinna konkursi väljakuulutamiseks.

Kultuuripealinna valimine toimub kahes etapis: eelvalik ning lõplik valik.

Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehakse 2018. aasta sügiseks ning lõplik valik ehk kultuuripealinn 2024 selgub aasta hiljem, 2019. aasta sügisel.

Valikud viib läbi sõltumatu ekspertkomisjon, kuhu Eesti saab nimetada kuni 2 esindajat. 

Linnade taotluste hindamisel lähtutakse kuuest kategooriast, mille kaalud on võrdsed: pikaajalisele strateegiale panustamine kaasaaitamine, Euroopa mõõde, kultuuriline ja kunstiline sisu, teostamisvõime, kaasamine ning korraldamine.

Kandideerimistingimused ja muu vajalik informatsioon on Kultuuriministeeriumi kodulehel. Samuti korraldab Kultuuriministeerium koos Eesti  Linnade Liiduga 2018 veebruaris infopäeva, kus tutvustatakse põhjalikult kultuuripealinnade algatust, valiku- ja tiitli omistamise protsessi, taotluste hindamiskriteeriume ning linnu juhendatakse taotlusvormi täitmise küsimustes.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 4
Informatsioon Euroopa Liidu Läänemere Strateegia 9. aastafoorumist 4-5 juunil, 2018.a Tallinnas

Kuulati Toivo Riimaa informatsiooni. Välisministeeriumi palvel edastasime liidu liikmetele eelinformatsiooni Euroopa Liidu Läänemere Strateegia 9. Aastafoorumi toimumisest 4-5 juunil, 2018 Tallinnas.

Välisministeerium on teinud linnade liidule ettepaneku korraldada ja sisustada ürituse raames

2-tunnine töötuba. Tallinna linn on samuti ürituse ettevalmistamisse kaasatud. Foorumile eelneval õhtul toimub Tallinna linnavalitsuse ja linnade liidu ühine vastuvõtt Raekojas ca 150le inimesele.

Tallinna foorumi peamine teema on Läänemere piirkond pärast 2020. Foorum keskendub Läänemere Strateegia (LMS) rakendamise tulevikule Euroopa Liidu ühtekuuluvuse poliitika raames. Lisaks arutatakse LMS panust Läänemere ökosüsteemi seisundi parandamisel ja kuidas piirkonda edasi viia globaalse digitaalkeskusena.

Foorumi korraldajad on Välisministeerium ja Balti Arengufoorum, tehes koostööd Euroopa Komisjoniga, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Linnade Liidu, Tallinna Linnavalitsuse ja paljude LMS toetajatega Läänemere äärsetes riikides. Ligemale 700 osalejat Eestist, Leedust, Lätist, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest ja Taanist, kohalikest ja piirkondlikest organisatsioonidest tulevad kokku arutama arenguid ja koostööd Läänemere ääres. Foorumi töökeel on inglise keel. Üritus on kaasfinantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi programmist “Interreg – Baltic Sea Region“.

Strateegial on kolm peamist eesmärki: päästa meri, ühendada piirkond ja kasvatada heaolu. Just nende eesmärkide elluviimisel on olulisimaks lüliks kohalikud omavalitsused. Seetõttu pakub foorum suurepäraseid võimalusi tuua poliitika kohaliku omavalitsuse tasemele, luua uusi kontakte koostööks ning suhelda partneritega. Vastavalt toome teieni ürituse praktilise korralduse kohta eelinfot kahel teemal.

Foorumi üheks oluliseks osaks kujunevad seminarid, mille korraldajaiks on Läänemere strateegia poliitika- ja horisontaalvaldkonna koordinaatorid, aga ka LMS projektides osalejad ja mõjutajad. Seminaride korraldamiseks kuulutatakse välja konkurss 03. jaanuaril 2018 ja pakkumisi võetakse vastu kuni 31. jaanuarini.

Foorumile registreerimine avatakse 16. aprillil, 2018 LMS kodulehe kaudu. Samal ajal avaldatakse ürituse programm. 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 5
ELL 2018. aasta eelarve kavandamine

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni (memo lisatud).

Seoses haldusterritoriaalse reformi läbiviimisega on toimunud olulised muudatused kohalike omavalitsuste arvus – varasema 213 linna ja valla asemel on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust.

Kohalike omavalitsuste ühinemise ja ühendamisega seoses on toimunud muudatused ka ELL liikmelisuses – varasema 43 liikmesomavalitsuse asemel jäi järjepidevuse alusel liidu liikmeid alles 14.

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit sõlmisid 09. juunil 2017 ühiste kavatsuste kokkuleppe, koondada kõik Eesti kohalikud omavalitsused ühtseks Linnade ja Valdade Liiduks. Suur osa liitude poolsest eeltööst selleks on tehtud. Kokku on lepitud, et ühtse üleriigilise liidu kujundamine toimub Linnade Liidu põhikirjale tuginedes. Kõigile uutele omavalitsustele on tehtud ühiselt ettepanek ELL-iga liitumiseks.

Juhul kui Liiduga liituvad kõik linnad ja vallad, oleks liidu liikmemaksu üldmaht 2018. aastaks 816 913 eurot. Hetkeseisuga on liidu liikmemaksu arvestuslik maht (lähtuvalt 2018. aastaks kinnitatud liikmemaksust) 405 530 eurot.

Liidu 2018. aasta liikmemaksu maht jääb vahemikku 405 kuni 817 tuhat eurot.

Riigieelarveline eraldis eurointegratsiooniks on kavandatud eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis ELL ja EMOL peale kokku 119 tuhat eurot.

2018. aasta alguse jäägiks ELL eelarves prognoositavalt 76 276 eurot.

Rahandusministeerium on teinud linnade liidule ettepaneku, mis eelmisel juhatuse koosolekul heaks kiideti, et linnade liit oleks esindatud ja osaleks Eestit Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse Conference of Peripheral Maritime Regions (CPMR) töös. Organisatsiooni liikmemaksu tasumine jätkuks riigieelarvelistest vahenditest, mis eraldataks üleriigilisele omavalitsusliidule (esialgne summa 20 tuh eurot).

Tuginedes EMOLiga ja Rahandusministeeriumiga peetud konsultatsioonidele peaks juhatus võtma vastu seisukoha kahes kiireloomulises küsimuses:

1) Teha Rahandusministeeriumile ettepanek sõlmida eurointegratsiooni vahendite eraldamise ja kasutamise leping 2018. aastaks kogu mahus Eesti Linnade Liiduga.

2) Teha Rahandusministeeriumile ettepanek sõlmida KOV IKT kompetentsikeskuse vahendite eraldamise ja kasutamise leping 2018. aastaks kogu mahus Eesti Linnade Liiduga.

Punkt 2) osas tähendaks see seda, et võtaksime 01.01.2018 seisuga üle IKT kompetentsikeskuse kaks tänast töötajat.

Toimus arutelu. Seoses perspektiiviga, et 2018.a üldkoosoleku järgselt jääb ainult üks üleriigiline omavalitsusliit, tuleb tegeleda ka büroo struktuuri ülevaatamisega. Palju töökohti uude büroosse jääb, selgub lõplikult pärast liidu eelarve kinnitamist.

Büroo koosseisu suurendamine (EMOLi töötajate võrra) eeldab, et büroole on vaja suuremaid ruume. Uus üüripind peaks samuti asuma kesklinna piirkonnas. Büroo tegeleb uute ruumide otsimisega jooksvalt.

OTSUSTATI:

5.1 Jätkata ELL 2018. aasta eelarve koostamisega seonduvate küsimuste arutelu järgmisel juhatuse koosolekul.

5.2 Teha Rahandusministeeriumile ettepanekud sõlmida eurointegratsiooni vahendite eraldamise ja kasutamise leping ning KOV IKT kompetentsikeskuse vahendite eraldamise ja kasutamise leping 2018. aastaks kogu mahus Eesti Linnade Liiduga.

5.3 Võttes arvesse tegevdirektori aktiivset osalemist ühtse omavalitsusliidu moodustamise protsessis, maksta talle ühekordset lisatasu ühe kuupalga ulatuses. Tööjõukulude vabade vahendite arvelt lisatasu maksmise töötajatele otsustab tegevdirektor. 

Päevakorrapunkt 6
XIV Linnade ja Valdade Päevad (14.-15. märts 2018) ettevalmistamine

Jüri Võigemast andis ülevaate 2017.a toimunud linnade ja valdade päevadest ning selgitas 2018. aastal kavandatavat (memo lisatud).

Pärast 2017.a KOV valimisi on enamustes omavalitsustes uued juhid ja volikogude liikmed. Seoses omavalitsuste ühinemistega on volikogudel palju väljakutseid ning ulatuslikumaid teemasid lahendada. Seetõttu kavandame mõlemal päeval koolitusi korraga kahes suuremas saalis, mis mahutavad 200 inimest. Suurte saalide temaatikat valides soovime kov uutele juhtidele anda ülevaate eelarvestrateegia tähtsusest arengukava koostamisel, haridusvõrgu kavandamisest, riigi eelarvepoliitikast, sisekontrollist ning muudest olulistest teemadest üldisemalt, väiksemates saalides käsitletakse erinevaid valdkondlikke teemasid kitsamalt.

OTSUSTATI: Jätkata ettevalmistusi XIV Linnade ja Valdade Päevade läbiviimiseks 14-15. märtsil 2018.a 

Päevakorrapunkt 7
ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg

OTSUSTATI: ELL juhatuse järgmine koosolek toimub 16. jaanuaril 2018.a. 

Päevakorrapunkt 8
Muud küsimused ja informatsioonid
8.1.Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kooskõlastusringil, tähtajaga 20.12.2017

Kuulati Anne Länsi informatsiooni.

Isikuandmete kaitse uue õigusliku raamistiku kontseptsioon oli kooskõlastusringil mai kuus.

Kooskõlastamiseks esitatud kontseptsioonis on viidatud määrusest tuleneva võimaliku kaasneva kuluga andmekaitseametnike koolitamisel või teenuse ostmisel, mis lähtudes andmekaitseametniku ülesannetest ja kompetentsidest on võrreldav auditeerimisvaldkonna tööjõukuludega.

Direktiivi ülevõtmisega kaasneb sihtrühmale peamiselt töökorralduslikku laadi mõju, rahaline kulu võib kaasneda infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega (väärtegudega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb direktiivi ülevõtmise käigus erilist tähelepanu pöörata infotehnoloogilistele lahendustele) andmekaitseametniku regulatsiooniga (sh koolituskulud, atesteerimine), töötajate andmekaitsealase koolitamisega ning harvadel juhtudel ka karistuse rakendamisega.

Kontseptsiooni kooskõlastades juhtis ELL tähelepanu sellele, et on vaja hinnata kohaliku omavalitsuse üksustele kaasnevat mõju. Tegime ettepaneku määratleda kohaliku omavalitsuse üksustele vajaminev ressurss ja osundada võimalikele katteallikatele.

Praegu on kooskõlastusringil Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu.

Tallinn on oma arvamuse ja kirjalikud arvamused büroole esitanud ja väljendanud muret selle üle, et üldmääruse rakendamine on üsna ressursimahukas töö vaatamata sellele, et isikuandmete kaitse põhimõtted ei muutu ning linn on seni järginud isikuandmete kaitse seadust. Kuigi linnas töötab üldmääruse rakendamise nimel suur meeskond, on määruse rakendamine kasvatanud töörühma liikmete töökoormust oluliselt. Seda kõike tehakse lisaks tavapärastele tööülesannetele.

Samuti kaasnevad omavalitsusüksustele otsesed lisakulud infosüsteemide arendamisega, selleks et infosüsteemid täidaksid üldmäärusest tulenevaid nõudeid.

Kuna tegemist on sedavõrd aktuaalse teema ja ressursimahuka ülesandega, leiab Tallinn, et kooskõlastuskirjas ministeeriumile tehakse ettepanek leida kohalikele omavalitsustele selle ülesande täitmiseks täiendavaid eelarvelisi vahendeid ja kaaluda ettepaneku esitamist, et üldmääruse ja andmekaitse valdkond hõlmataks Euroopa Liidu kavandatava meetmetega, mis võimaldaks taotleda täiendavaid toetusi üldmääruse rakendamiseks ja praktikate jagamiseks.

OTSUSTATI: Mitte kooskõlastada Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, esitada märkused ja ettepanekud Justiitsministeeriumile.

8.2. Rahandusministeeriumi kiri omavalitsustele – ülevaade ruumilise planeerimise arengutest ja muudatustest

Rahandusministeerium on pöördunud ringkirjaga (lisatud) kõigi omavalitsuste poole, milles anti ülevaade ruumilise planeerimise valdkonnas aset leidnud arengutest ja muudatustest ning selgitati küsimusi, mis on tekkinud Planeerimisseaduse ja teiste planeerimise valdkonda reguleerivate seaduste rakendamisel.

Ringkirjas käsitletakse üldplaneeringute ülevaatamise ja uute üldplaneeringute koostamise tähtaegu. Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtiva üldplaneeringu või üldplaneeringute ajakohasus ja see, kas arengu suunamisel ning maakasutuse edasisel kavandamisel on planeeringus vajalik teha muudatusi.

Üldplaneeringu koostamist tuleb käsitleda kui ühinemisläbirääkimiste jätku koostoimivate ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimiseks.

Kirjeldatakse ka maavalitsuste planeerimistegevuste jätkumist ja olulisi muutusi planeerimisseaduses seoses maavanemate likvideerimisega. Seniseid maavalitsuste ruumilise planeerimise ülesandeid hakkab täitma Rahandusministeerium riigihalduse ministri vastutusvaldkonnas. Rahandusministeeriumi koosseisus hakatakse funktsioone täitma maakonnakeskustes paiknevates talitustes.

Selgitatakse ka planeeringute koostamise rahastamise küsimusi.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

8.3. Eesti Kämpingute Liidu, Balti Kämpingute Liidu ning Euroopa Kämpingute Assotsiatsiooni ühine märgukiri 29.11.2017

Linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu poole on märgukirjaga (lisatud) pöördunud Eesti Kämpingute Liit.

Kirjas on väljendatud muret, et aina rohkem on sõidukelamutega reisivaid turiste ning on tekkinud situatsioon, kus sõidukelamuid pargitakse avalikesse parklatesse või suisa metsa alla, tekitades sellega loodusele olulist kahju. Keemilise WC jäätmeid tühjendatakse metsadesse, pesuveel lastakse voolata maha ning kõikjale jäetakse märkimisväärselt prügi. Eriti drastiliseks on muutunud olukord RMK puhkekohtades, Lahemaa Rahvuspargi LK aladel, Taevaskojas, Pärnu maakonna mereäärsetel aladel ning Nõva piirkonnas Läänemaal.

Seoses sellega tegi Eesti Kämpingute Liit, Balti Kämpingute Liit ning Euroopa Kämpingute Assotsiatsioon Maanteeametile ettepaneku võtta katseliselt kasutusele lisateatetahvel, mis keelab sõidukelamute parkimise.

Pöördumise peamiseks ajendiks on kohalike omavalitsuste tähelepanu juhtimine Eestis hetkel kasutusel oleva teeninduskohamärgi nr 734 „Sõidukelamulaager” kasutamisele ja paigaldamiseks loa andmisele.

Kuigi märgi paigaldamiseks teatud piirkonda eelneb kooskõlastuse taotlemine Maanteeametilt ning kohalikult omavalitsuselt ja märk näeb ette teatud teenuste olemasolu märgi mõjupiirkonnas, siis reaalset kontrolli sõidukelamutele pakutavate teenuste olemasolu kohta Maanteeamet ega kohalik omavalitsus ei teosta. See on tinginud olukorra, kus paljudes kohtades, kus parkla vm koht on sellise märgiga küll tähistatud, tegelikult seadusega nõutud tingimusi nagu vesi, elekter ja kanalisatsioon ei paku üldse või pakub vaid mõnda neist.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

8.4 Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-november

2017.a. novembris laekus kohalikele omavalitsustele tulumaksu 81 153 389 € (kasv võrreldes eelmise aastaga 9,2 %). Kokku on laekunud 2017.a. 11 kuuga kohalikele omavalitsustele tulumaksu 899 629 789 € (kasv võrreldes eelmise aastaga 8,0 %).

Võrreldes 2016 aastaga on vähemlaekumisi (11,6% puhul) 5 kov-l – Alajõe, Vormsi, Mustjala, Põdrala, Kõpu vallad.

Tulumaksu (11,6 %) juures on ületatud 2008.a. tase 210 kov-l.                                                     

2017.a. prognoosib Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele tulumaksu laekumiseks 952 000 000 €, maamaksuks 59 000 000 €.

Üheteistkümne kuuga on laekunud tulumaksu 94,5 % prognoosist, maamaksu 57 422 952 eurot (97,3 % prognoosist) .

Riigieelarvesse on 11 kuuga laekunud maksutulu (ilma edasiantavate maksudeta) 6 082 912 633 € (90,6 % kavandatust).

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

8.5 Riigikontrolli ülevaade kov investeeringutoetustest

http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2454/language/et-EE/Default.aspx

Riigikontroll on koostanud ülevaate kohalike omavalitsuste kinnisvara korrastamiseks aastatel 2007–2016 antud toetustest (memo lisatud), kogudes selleks andmed Rahandusministeeriumist ja kõikidelt kohalikelt omavalitsustelt.

Ülevaate eesmärk oli tuvastada, kas riigieelarvelised ja välistoetused on aidanud kaasa omavalitsuste hoonete seisukorra paranemisele ning milliste väljakutsete ees seisavad omavalitsused silmitsi toetuseid taotledes.

Koostöös Statistikaametiga analüüsis Riigikontroll, kas suurema kasutajate arvuga objektide korrastamiseks on toetusi eraldatud, kas toetuse abiga on need objektid ka heasse seisukorda saanud ning kui paljude inimeste jaoks ei ole omavalitsuste teenused piisavalt kättesaadavad.

Ülevaade on abiks riigile ja omavalitsustele investeeringutoetuste planeerimiseks, arvestades perspektiivi, et alates aastast 2020 Euroopa Liidu toetusraha hulk kahaneb.

Riigikontroll selgitas välja, et üle poolte kohalike omavalitsuste avalike teenuste pakkumiseks vajalikest hoonetest ei ole heas seisukorras, sealjuures üle kümnendiku nendest hoonetest on lausa avariiohtlikud. Seetõttu on neisse vaja teha investeeringuid. Riigikontrolli analüüs omavalitsuste rahastamisest näitas, et valdav osa omavalitsustest sõltub investeeringute tegemisel toetustest.

Aruanne on leitav Riigikontrolli kodulehelt.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Taavi Aas                                         Inga Köster
Koosoleku juhataja                           Protokollija