Linnade Liit: Gümnaasiumivõrgu korrastamine – kas hariduse kättesaadavuse kokkutõmbamise kava?

Eesti Linnade Liit on üllatunud Haridus- ja Teadusministeeriumi  korduvast valitsemise praktikast, mis ei sobi kokku rahvusvaheliste lepete ega hea valitsemise tavaga.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise kava, mis soovitakse ellu viia struktuurivahendite abil, on Haridus-ja Teadusministeerium koolivõrgu uuendamise meetme määruse eelnõuga suunatud vaid riigigümnaasiumidele. „Sellest võib järeldada, et munitsipaalkoolid soovitakse lasta hääbuda investeerimisvõimaluste puudumise tõttu. Tõsiasi on, et riigigümnaasiumid, mis loodud ja luuakse, ei kata aastaks 2020 vajadust gümnaasiumiharidusele. Siinkohal peaks ministeerium selgitama, kas soovitakse rahalise meetme abil gümnaasiumiharidusele juurdepääsu vähendada. Kui see on eesmärgiks, siis on mõistetav perioodi 2014-2020 struktuurivahendite planeerimine vaid 25 riigigümnaasiumi tarbeks, kuid see oleks sõnamurdlik“ selgitab Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

Üleriigilisi omavalitsusliite esindava Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis on investeeringutoetuse taastamise küsimuses valitsuskomisjoni seisukoht, et „Investeeringutoetus jääb 2014.a. tasemele, see jaotatakse õpilaste proportsioonist lähtudes. Riik planeerib suuremahulised investeeringud koolide taristute korrastamiseks. Euroopa Liidu vahenditest on planeeritud  perioodil 2014-2020 ca 240 mln.“. Seega oli läbirääkimistel jutt koolide taristust laiemalt, mitte ainult riigigümnaasiumite investeeringutest.

„Hariduspoliitika on üheks regionaalpoliitika nurgakiviks, hariduse kättesaadavus peab olema prognoositav ja arusaadav nii lapsevanematele kui ka kohalikule omavalitsusele. Kuna riigigümnaasiume soovitakse luua eelkõige Linnade Liidu liikmete haldusterritooriumidele, oleks Linnade Liidu kaasamine otsustusprotsessi igati põhjendatud kui ka vajalik. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastupidist käitumist peame sobimatuks“ lisab Võigemast.

Tagasi eelmisele lehele