Avalik loeng „Mis saab Euroopa Liidu eelarvest ja eurorahadest?”. Esineb Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Günther H.Oettinger

Osaleb Kaimo Käärmann-Liive

Käimasolevatel Euroopa Liidu tuleviku aruteludel on olulisel kohal ELi eelarve tulevik. Euroopa Liidu eelarve moodustab täna ligikaudu 1% kõikide EL riikide rahvamajanduse kogutulust ja seda kasutatakse tegevusteks, mida ei saa lahendada ainult ühe riigi piires ning mis vajavad ühtset lähenemist Euroopa tasandil. Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust kaob ka oluline panus EL eelarvesse. Eesti saab aastatel 2014-2020 EL eelarvest 5,9 miljardit eurot toetusi, mida on kaugelt rohkem kui Eesti ise ELi eelarvesse sisse maksab, kuuludes seega EL eelarvest kasusaaja-riikide hulka. Tänu tehtud investeeringutele ja struktuurireformidele on Eesti jõukus järjest kasvanud ning järgmisel eelarveperioodil võib Eesti kuuluda juba nende riikide hulka, kes nii suures mahus eurotoetusi ei vaja.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku uue eelarveperspektiivi osas 2018. aasta hiliskevadel. Kas pärast Brexitit peaks ELi eelarve vähenema, suurenema või samaks jääma? Milliste põhimõtete alusel peaks tulevikus ELi eelarvet rahastama, et tagada piisavad rahalised vahendid olulistele väljakutsetele vastamiseks? Kuidas tagada uute väljakutsete nagu kaitse- ja rändepoliitika rahastamine? Kuidas saab eelarve panustada EL konkurentsivõime tõstmisesse – teadusesse, innovatsiooni ja digiteerimisse? Mida üldse tuleks rahastada ELi eelarvest ja mis peaks jääma riikide enda katta? Kuidas kasutada iga eurot võimalikult hästi, et sellest oleks tõepoolest kasu? Kuidas teha EL rahastamisprogrammid lihtsamaks ja läbipaistvamaks? Neile ja paljudele teistele küsimustele volinik G.H.Oettinger oma loengul keskendubki.

Arutelu juhib Meelis Kitsing, EBSi majandusteooria ja rahanduse õppetooli dotsent, Vaba Majandusmõtte Keskuse juhataja ja Arenguseire Keskuse uuringute juht.

Tagasi eelmisele lehele