Eesti Linnade Liit
otsi:  
 
Portaal | Otsi | Sisukaart     
Välissuhted
Töövormid
Delegatsioonid
Aruanded
Suunad 2010-2013
Suunad 2006-2009
Suunad 2003-2005
Tegevus 2005
Tegevus 2003
Tegevus 2000 - 2002




Linnade ja Valdade Päevad 2012 - 15.-16. veebruar Tallinnas


Kalender
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 1 2 3 4



Liitu uudiskirjaga
ELL-uudiskirjaga liitumiseks registreeru SIIN

Esileht / Välissuhted / Tegevus 2005

Väljavõte 2005. aasta tegevusaruandest
Print



10. Linnade Liidu välissuhted

10.1 Püstitatud eesmärgid

Eesti Linnade Liidu (ELL) välissuhtlusalase töö planeerimisel juhinduti 26. aprillil 2005 toimunud Eesti Linnade Liidu volikogus vastu võetud tegevussuundadest, Eesti Linnade Liidu välissuhete arengusuundadest ja prioriteetidest ning Vabariigi Valitsuse välispoliitilistest prioriteetidest.

Linnade Liidu 2005. aasta välissuhete eesmärgiks oli liidu väliskoostöö ja sõprussidemete arendamine, omavalitsuste ametiisikute nõustamine, koolitamine ja ametioskuste täiendamine ja rahvusvahelises koostöös osalemine võrdväärse partnerina koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide omavalitsusliitudega.

10.2. Eesmärkide täitmine

Tänu Euroopa Liidu liikmesriigi staatusele suurenes tunduvalt Euroopa Liiduga seonduv väliskoostöö maht, hõlmates põhilise osa ELL-i välissuhtlusest.

Väliskoostöö rahastamine toimus peaasjalikult riigieelarvest eraldatud vahenditest, mis on eraldatud Eesti üleriigilistele omavalitsusliitudele koostöö edendamiseks Euroopa Liidu struktuuridega ning Eesti esindamiseks Euroopa Liidu institutsioonides ning eurointegratsiooniga seotud rahvusvahelistes organisatsioonides.

Võrreldes eelmise aastaga suurenes riigieelarveline eraldis üleriigilistele liitudele ühelt miljonilt kroonilt pooleteise miljoni kroonini.

Riigieelarveline eraldis jaotati järgmiselt: Linnade Liit 830 000 krooni, Maaomavalitsuste Liit 670 000 krooni. Eraldis kahele liidule suurenes poole miljoni krooni võrra – nimetatud summa eest rahastati Eesti üleriigiliste liitude Brüsseli esinduse tegevust.

ELL-i eelarves oli välissuhtluseks eraldatud 100 000 krooni.

10.2.1 Eesti Linnade Liidu osalus Euroopa Liidu institutsioonides

ELL teostas Euroopa Liidu suunalist poliitikat eelkõige läbi Regioonide Komitee (CoR), mis kindlustab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindatuse Euroopa Liidus. ELL-i esindavad Regioonide Komitees neli põhiliiget ja kolm asendusliiget. Aasta jooksul on põhiliikmeteks olnud Tallinna linnapea Tõnis Palts (20.09.2005–15.11.2005), Haapsalu linnapea Teet Kallasvee, Valga linnapea Margus Lepik, Pärnu Linnavolikogu liige Väino Hallikmägi (alates 20.09.2005); asendusliikmeteks Tallinna Linnavolikogu liige Maret Maripuu (kuni 10.11.2005), Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi (kuni 07.06.2005), Pärnu linnapea Väino Hallikmägi (kuni 28.04.2005) ja Tartu linnapea Laine Jänes (alates 20.09.2005). Probleemiks on olnud linnapeade küllaltki sage ametist tagandamine või ametivahetus, mis mõjutab negatiivselt meie osalust Regioonide Komitee töös. Uue esindaja määramine on kauakestev protseduur, mille jooksul Regioonide Komitee kandidaat on tihtipeale jõudnud juba ametit vahetada ja mandaadi kaotada.

Regioonide Komitee töö hõlmab plenaaristungeid (viis korda aastas), poliitiliste rühmade koosolekuid, komisjonide koosolekuid, koordinaatorite koosolekuid ja koordinaatorite ning komitee büroo ühiseid koosolekuid. Töökoormuse ühtlasemaks jaotamiseks oleme asendajaliikmetele andnud võimaluse osaleda poliitiliste rühmade koosolekutel. Kirjavahetust ning materjalide vahendamist korraldab koordinaator Kaimo Käärmann, kes teenindab ka EMOL-i esindajaid. Aasta tippsündmuseks kujunes Regioonide Komitee presidendi Peter Straubi visiit Eestisse. Programmi ja eestlaste korraldustööd kiideti eraldi CdR plenaaristungil.

10.2.2 Linnade Liidu osalus Euroopa Nõukogu töös

Teiseks väga oluliseks institutsiooniks on Strasbourgis töötav Euroopa Nõukogu nõuandev organ Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE), mis koguneb üks kord aastas ja mille liikmete arvu määrab riigi rahvaarv ning esindajate arv Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. ELL-i esindavad üks põhiliige (Viljandi linnapea Malle Vahtra) ja asendusliikmed (Tallinna Linnavolikogu esimees Maret Maripuu ja Rakvere linnapea Andres Jaadla). Istungjärkude materjalide süstemaatilist talletamist ja Eestiga seonduva materjali väljatoomist, analüüsimist ning tagasiside andmist omavalitsusliitudele korraldab delegatsiooni sekretär Kaimo Käärmann. Delegatsiooni sekretär teenindab ka
EMOL-it.

10.2.3. Linnade Liidu osalus Euroopa omavalitsusorganisatsioonides

1) Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR)

Kolmandaks prioriteediks oli osalemine Euroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu töös. CEMR on ülemaailmse organisatsiooni Ühinenud Linnad

ja Omavalitsused Euroopa alastruktuur. ELL kuulub CEMR-i liikmeskonda alates 1995. aastast.

CEMR on oma liikmete huvide esindaja ja dialoogi arendaja Euroopa Liidu institutsioonidega. Nimetatud asjaolule tuginedes on oluline osaleda CEMR-i komiteedes, töögruppides ja võrgustikes, et Eesti omavalitsuste probleemistik saaks võrdväärselt kajastatud koos teiste EL-i omavalitsuste probleemidega.

ELL-i esindaja (Valga linnapea Margus Lepik) osaleb poliitikakomitees, mis on üks kolmest CEMR-i juhtorganist. Direktorite ja peasekretäride võrgustik (ELL asedirektor Toivo Riimaa) on omavalitsusliitude tegevjuhtide tööorganiks. Vabariigi Valitsuse ja üleriigiliste omavalitsusliitude läbirääkimiste töögruppide esindajate osalemine CEMR-i transpordi- (Põlva vallavanem Arne Tilk), keskkonna- (Otepää vallavanem Aivar Nigol), tööhõive ja sotsiaalkomisjonis (Viljandi abilinnapea Helmen Kütt) ning tööandjate platvormis (Võhma linnapea Ants Pärna) võimaldab otseselt tegeleda nimetatud küsimustega EL-i kontekstis. Soolise võrdõiguslikkuse temaatikaga tegeleb CEMR-i valitud naisesindajate komitee (Tartu linnapea Laine Jänes). Praktiline tähtsus on ka tööl CEMR-i avalike hangete võrgustikus (Tartu linnasekretär Jüri Mölder). Euroopa Komisjon toetab poliitiliselt ja rahaliselt sõpruslinnade liikumist, millest tuleneb osalemine CEMR-i twinning-töörühmas (ELL asedirektor Toivo Riimaa), et arendada koostöösuhteid omavalitsuste tasandil.

Pärast EMOL-i liitumist CEMR-iga vähenes ELL-i kohtade arv CEMR-i juhtorganites poole võrra.

10.2.4 Läänemere Riikide Subregionaalne Koostöö (BSSSC)

Linnade Liit esindab Eestit nimetatud organisatsiooni juhatuses alates BSSSC asutamisest 1993. aastal. BSSSC esindab Läänemere regioonide huve Euroopa institutsioonides, koordineerib ümber Läänemere paikneva kümne riigi regioonide koostööd, olles partnerorganisatsiooniks Läänemere Riikide Nõukogule (CBSS) ja Regioonide Komiteele. ELL osales kahe olulise töögrupi (Põhjadimensioon, transport) töös. Koostöös Tallinna Linnavalitsusega on edukalt toiminud Eesti noorte poliitikute kaasamine BSSSC noortevõrgustiku töösse.

10.2.5 Läänemere Linnade Liit (UBC)

UBC ühendab 104 linna kümnest Läänemere riigist. 14 ELL liiget kuulub UBC liikmeskonda. UBC juhatuses esindas Eestit Võru kuni 1. oktoobrini 2005. VIII UBC Peakonverentsil valiti juhatuse liikmeks Pärnu linn. Hea lobitöö tulemusena valiti UBC asepresidendiks Tartu linnapea Laine Jänes.

Koostöö Läänemere Linnade Liiduga annab võimaluse kursis olla linnajuhtimise valdkonnaga Läänemere regioonis. ELL-i ja UBC-id seovad partnerlussuhted.

10.2.6 Linnade Liidu osalemine EL programmide juhtorganites

INTERREG III A, B, C (üle-euroopaline koostöö tasakaalustatud arengu nimel) raames rahastatakse projekte Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja Eesti riigieelarve toetusest. ELL-i esindajate osalemine INTERREG III A (Mihkel Juhkami, Meelis Linnamägi, Siim Läänelaid), B (Moonika Lehtniit), C (Toivo Riimaa) järelevalve- ja juhtkomiteedes võimaldab osaleda projektide rahastamise otsustusprotsessides. ELL (Mihkel Juhkami) jätkab osalemist INTERREG IIIC poolt finantseeritavas projektis Kohaliku Omavalitsuse Võrgustik (LOGON).

Alustati tööd URBACT-i kontrollkomitees.

 

5) Euroopa ja Vahemeremaade Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Koostöö Alaline Komitee (COPPEM)

ELL esindajad on osalenud kahel peaassambleel ja ühel töögrupi koosolekul. Vahemeremaad on huvituvad Eesti immigratsioonipoliitikast.

 

10.2.7 Linnade Liidu koostöö Vabariigi Valitsusega välissuhete alal

Vabariigi Valitsus kaasas ELL-i esindajad Eesti-Flaami (Toivo Riimaa) ja Eesti-Vallooni (Kaimo Käärmann) Eesti- poolse delegatsiooni koosseisu. Ka edaspidi peame vajalikuks toetada valitsuse poolseid algatusi kaasata riikidevahelisse koostöösse Linnade Liitu.

10.2.8 Linnade Liidu koostöö rahvuslike omavalitsusliitudega

Linnade Liidul on sõlmitud lepingulised koostöösuhted Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liiduga (KL). Koostööd koordineerib Irja Alakivi.

25.–28. aprillil 2005 toimus koolitusreis omavalitsuspoliitikutele, milles ELL-i poolt osales 12 omavalitsusjuhti. 16.–17. mail toimus Soome Omavalitsusliidu kogu tegevjuhtkonna (tegevdirektor Risto Parjanne, asedirektorid Timo Kietäväinen, Kari-Pekka Mäki-Lohiluoma ja Christel von Martens, koos Heikki Telakivi ja Helena Johanssoniga) töövisiit Eesti Linnade Liitu, mille käigus külastati ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu bürood. Teisel päeval külastati Sillamäe linnavalitsust.

Koostöös Soome Omavalitsusliidu, Kotka linna ja Tallinna linnaga korraldati IV Soome ja Eesti sõpruslinnade ja -valdade päevad Kotkas 7.8. septembril. Selle suurüritusega tähistati ühtlasi Tallinna ja Kotka sõprussuhete 50-ndat aastapäeva. Tallinna LV tellimusel valmis sõpruskoostöö ajaloost telefilm, millest üks koopia on lubatud üle anda ELL-ile. Järgmise, arvult juba viienda, Eesti ja Soome sõpruslinnade kokkutuleku läbiviimiseks Võrus tegi ELL 11.10.05 juhatuse koosolekule ettepaneku Võru Linnavalitsus (Võru Linnavalitsuse 21.09.05 istungi protokolliline otsus). ELL juhatuse 11.10.05 protokolliline otsus p.4: „Toetada Võru linna ettepanekut Eesti-Soome sõpruslinnade ja -valdade V kokkutuleku korraldamiseks Võrus. Kokkutuleku täpne aeg ja sellega seonduvad üksikasjad lepitakse kokku ELL ja Soome Omavalitsusliidu traditsioonilises koostööprotokollis.“

Taani Omavalitsuste Liit (LGD) korraldas kokkusaamise Põhjamaade ja Baltimaade üleriigiliste liitude välissuhtlejatele. Kohtumise konkreetseks väljundiks kujunes ELL eksperdi kaasamine Aserbaid¸aani omavalitsusliidu loomisprotsessi Norra Omavalitsuste Liidu (KS) poolt.

Koostöös Hollandi Omavalitsuste Liidu (LGD) ja EBS-iga korraldati magistriõppe koolitus Eesti omavalitsusjuhtidele ja ELL töötajatele.

Alustati läbirääkimisi Flaami Linnade ja Valdade Liiduga (VVSG) ühisprojekti alustamiseks 2007. aastal.

Poola Omavalitsuste Liidu ning Läti ja Leedu omavalitsusliitudega toimuvad regulaarsed konsultatsioonid.

Ei toimunud Ukraina Linnade Liidu visiiti Eestisse seoses kohalike valimistega Ukrainas.

10.2.9 Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindus Brüsselis

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esinduse avamine Brüsselis kulges plaanide järgi.

29. augustil 2005 alustas Brüsselis tööd Anne-Ly Reimaa. Esinduse ametlik avamine toimus 13. oktoobril. Sisulise töö korraldamisel olid abiks Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Flaami üleriigiliste liitude esindajad Brüsselis. Tööd koordineerib ELL koostöös EMOL-iga.

Viimati muudetud: 06.03.06

 
 
Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit