EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1

Tallinn, 18.01.05
Algus kell 13.00, lõpp kell 16.30

Koosoleku juhataja:   Jaanus Tamkivi
Protokollija:     Inga Köster

Juhatuse liikmetest
Osalesid: – Jaanus Tamkivi (Kuressaare Linnavalitsus), Arnold Kimber (Viljandi Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Linnavalitsus), Kaupo Reede (Tallinna Linnavalitsus), Jaan Moks (Saue Linnavolikogu), Teet Kallasvee (Haapsalu Linnavalitsus), Väino Hallikmägi (Pärnu Linnavalitsus)

Kutsutud: Laine Jänes (Tartu Linnavalitsus), Aavo Keerme (Jõhvi Linnavalitsus), Tarmo Tamm (Põlva Linnavalitsus), Ago Kokser (Keila Linnavalitsus), Ants Vahtras (Kärdla Linnapea), Toomas Sonts (Vändra Alevivalitsus), Üllar Mölder (Tõrva Linnavalitsus), Urmas Kruuse (Elva Linnavalitsus), Aivar Nigol (Otepää Vallavalitsus), Viktor Svjatõ¨ev (Jõgeva Linnavalitsus),  Jaak Aab, Irja Alakivi, Toivo Riimaa, Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Kaidi Roots, Aigi Sander, Peep Kirsima,  Kaimo Käärmann ja Inga Köster ELL büroost.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Eesti Linnade Liidu 2005. a eelarve II lugemine  - Jaak Aab
2. 2005. a riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite jaotusest – Tiit Kirss
3. Eelarveläbirääkimiste töökord ja lähteseisukohtade kujundamine - Jüri Võigemast
4. Muud küsimused.
4.1 Puuetega inimeste hooldajatoetuse üleandmise juhendmaterjal – Ille Allsaar
4.2 Info hariduse töörühma kohtumisest – Ille Allsaar
4.3 Info Regioonide Komiteest – Teet Kallasvee
4.4 Info CEMR-i Poliitikakomiteest – Margus Lepik
4.5 INTERREG IIIA projekti võimalikust algatamisest koostöös Soome 
      Omavalitsusliiduga – Irja Alakivi
4.6 Rahvusvaheliste delegatsioonide liikmete valimisest – Kaimo Käärmann
4.7 Omavalitsusliitude Brüsseli esindusest – Jaak Aab
4.8 Tormikahjustuste likvideerimisest – Väino Hallikmägi, Teet Kallasvee, Jaanus Tamkivi
4.9 Aadressandmete süsteemi rakendamise probleemidest - Jüri Võigemast
4.10 Aasta omavalitsustegelase kandidaatidest – Jaak Aab
4.11 Otepää vallavalitsuse ettepanekust liituda Energia Linnade Assotsiatsiooni võrgustikuga – Aivar Nigol
4.12 Informatsioon Pille Lille muusikute toetusfondi ettepanekust – Toivo Riimaa
4.13 Informatsioon Eesti Kirikute Nõukogu turismiprojektist “Teeliste kirikud” – Jaak Aab

Päevakorrapunkt 1
Eesti Linnade Liidu 2005. a eelarve II lugemine

Toimus ELL 2205. a  eelarve teine lugemine. Küsimustele vastasid Jaak Aab ja Aigi Sander. Parandusettepanekuid ei esitatud.

OTSUSTATI:
Esitada ELL 2005. aasta eelarve ELL volikogule 18. veebruaril 2005. a

Päevakorrapunkt 2
2005. a riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite jaotusest

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni sellest, et e-Õigusesse pandi üles valitsuse määrus "2005. aasta riigieelarve seaduses" eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksuste jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotamise tingimused ja kord  ning jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel" eelnõu. Kooskõlastamise tähtaeg on 31.01.2005. Eelnõu oli arutusel ka Koostöökogu rahanduse töörühma 7.jaanuari koosolekul, kus käsitleti vahendite jaotuse küsimusi eraldiste gruppide kaupa.
Tasandusfondi mahu püsimine 950 miljoni kr tasemel ei võimalda tema osakaalu suhtelise vähenemise tõttu tulubaasi üldises mahus tasandamist vajalikul tasemel; küsimusi on kulude arvestamisel; vahendite jaotumise muutuses on oma osa elanike arvu vähenemisel, probleemid koonduvad sinna, kus elanike arvu vähenemine on suhteliselt suurem; miinimumi garanteerimise küsimus - ei saaks leppida sellega kui mõnel omavalitsusel jääb 2005. aasta tulubaas eelmisest aastast väiksemaks; kuivõrd 2005. aastal ilmnevad 2004. aastal probleeme tekitanud tulumaksu laekumise ümberkorralduse mõjud.

Asuti järgmisele seisukohale:

·2005. aastal ei tohiks ühegi omavalitsuse tulubaas olla väiksem kui 2004. aastal.
·Tuginedes eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis kokku lepitule, esitada ettepanek, et aasta jooksul otsitakse täiendavaid võimalusi tulubaasi probleemidele lahenduste leidmiseks.
·Teha regionaalministrile ettepanek kohalike omavalitsuste tulubaasi küsimusi käsitleva komisjoni kokkukutsumiseks.
·Läbirääkimiste rahanduse töörühmas 19. jaanuaril esitada Koostöökogu poolse rahanduse töörühma ettepanekud 2005. a riigieelarveliste eraldiste jaotuseks.

Eraldised hariduskuludeks. Võrreldes eelmise aastaga on muudetud erivajaduste koefitsiente, põhiliselt suurendamise suunas. Nende muudatuste osas ei ole omavalitsusliitudega läbi räägitud; reserv oleks vaja jaotada maakondade vahel ja tuua reservi jaotus ministeeriumist maakonda; vahendite jaotusega ei ole tagatud töövõtjate organisatsiooni palgakasvu taotluse kate; õpetajate palgavahendite teistest valdkondadest kiirema kasvu suund on toonud omavalitsustele kaasa täiendavaid probleeme muude valdkondade töövõtjate palga küsimustega; jaotuse juures on sisse toodud uusi mõisteid; reservi kasutamise alused (milliste kulude katmiseks saab vahendeid taotleda) ei ole veel selged; hariduskulude vahendite jaotusel tuleks jääda seniste, 2004. aastal kasutatud põhimõtete juurde; investeeringuvahendid on pearahasse arvestatud vastavalt seni kokku lepitud põhimõtetele; täiendavalt on kerkinud haridusregistri küsimus, sealhulgas infotehnoloogilisest küljest
Asuti järgmisele seisukohale:

Hariduskulude vahendite jaotuse küsimustes võtab seisukoha koostöökogu hariduse töörühm (vt allpool Päevakorrapunkt 4.2).

Eraldised toimetulekutoetusteks. Asuti järgmisele seisukohale:

·Vähendada toimetulekutoetuse vahendite reservi suurust 10%-ni vahendite üldmahust ning eraldised kohalikele omavalitsustele näha ette koefitsiendiga 1,249 võrreldes Rahandusministeeriumi poolt arvutatud jaotuse esialgse ettepanekuga.
·Tuua vahendite jaotuse määrusesse selgelt sisse administreerimise kulude katmise võimalus tulenevalt eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis fikseeritud kokkuleppest.

Eraldised puuetega inimestega seotud sotsiaalhoolekande kuludeks.
Toodi välja järgmised märkused: Tabelis toodud jaotus tekitab probleeme; jaotusega ei tohiks tekkida väga järske kahanemisi.

Asuti järgmisele seisukohale:

Hooldajatoetusteks arvestatud vahendid jaotada järgmiselt:
1)    eraldada igale vallale/linnale 85 % 2004. aastal kasutatud hooldajatoetuse vahenditest.
2)    ülejäänud vahendid  jaotada proportsionaalselt puuetega inimeste arvule.

Muud eraldised.

Palkade ühtlustamiseks eraldatud vahendite (100 milj kr) jaotuse osas märkusi ei esitatud, kuid toodi välja see, et vahendite maht on liialt väike ega vasta Koostöökogu taotlusele. Koolilõuna toetuseks eraldatud vahendite (103,4 milj kr) jaotuse osas märkusi ei esitatud. Samuti nõustuti saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendava toetuse jaotusega. Teehoolde vahendite jaotusest komisjoni toimumise ajaks veel ülevaadet ei olnud.

OTSUSTATI:
Toetada Omavalitsusliitude Koostöökogu rahanduse töörühma seisukohti 2005. a riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite jaotuse osas.

Päevakorrapunkt 3
Eelarveläbirääkimiste töökord ja lähteseisukohtade kujundamine

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni, kes andis ülevaate 2005. aastal kavandatava eelarveläbirääkimiste protsessi alustamisest ja erinevustest võrreldes 2004. aastaga.

Koostöökogu on vastu võtnud otsuse, et taotletakse omavalitsusliitude lülitamist riigi eelarvestrateegia ettevalmistamise protsessi. Sellest tulenevalt peame oma ettepanekud esitama vastavalt eelarvestrateegia ettevalmistamise protsessi ajagraafikule (lõplik ajagraafik ei ole Rahandusministeeriumi poolt veel kinnitatud). Praegu on töö planeeritud selliselt, et ettepanekud riigi eelarvestrateegia ettevalmistamiseks saaksime ette valmistada ja omavahel läbi rääkida enne 17. veebruari, et ühised ettepanekud valdade-linnade päevadel kinnitada.

Koostöökogu rahanduskomisjoni ettepanek eelarve läbirääkimiste töörühmadele: Valmistada ette oma valdkonna ettepanekute eelnõud riigi eelarvestrateegia dokumendi koostamiseks 07. veebruariks 2005.

Jüri Võigemast  tutvustas ka võimalikke muudatusi läbirääkimiste töökorras.

OTSUSTATI:
ELL bürool valmistada ette eelarveläbirääkimiste töökorra ja lähteseisukohtade eelnõud.

Päevakorrapunkt 4
Muud küsimused

4.1 Puuetega inimeste hooldajatoetuse üleandmise juhendmaterjal

Kuulati Ille Allsaare informatsiooni sellest, et läbirääkimiste sotsiaal- ja tervishoiutöörühm pidas vajalikuks koostada juhendmaterjali, mis selgitaks omavalitsustele hooldajatoetuse ülevõtmisega seonduvat problemaatikat. Juhendmaterjali koostas Haapsalu abilinnapea Ingrid Danilov.

Praeguseks on teada, et sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning sellega seonduvate muude seaduste muutmise eelnõu jõustub 1. aprillist 2005.a. Tegelikkuses tähendab see, et alates 1. aprillist tekib üksnes õiguslik alus uuele süsteemile üleminekuks. Teisisõnu -  KOV ei pea 1. aprillist alates olema valmis hooldajatoetuse korraldamist täielikult muutma, vaid võib ise kehtestada üleminekuks oma tempo vastavalt omavalitsuse käsutuses olevatele rahalistele ja  muudele võimalustele.

Juhendmaterjalis on kirjeldatud hooldajatoetuse ülevõtmise võimalusi, jagatud selgitusi hooldusvajaduse hindamise korraldamise ja hooldajatoetuse maksmise korra kohta. Käsitletud on ka hooldajatoetuse rahastamist ning puude raskusastme ja hooldusvajaduse vahelisi seoseid.

Omavalitsusliitude Koostöökogu sotsiaalvaldkonna töörühm on teinud ettepaneku sotsiaalministeeriumile lülitada 2005.a. läbirääkimiste teemade hulka ka hooldajatoetuse sotsiaalmaksuga maksustamise küsimus. Nimelt, hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadusest tulenevalt kehtib nõue, et hooldajaks võib olla üksnes mittetöötav isik ning sotsiaalmaksu kaudu tagatakse ka hooldajale sel viisil sotsiaalne kindlustatus. 1.aprillist 2005.a. alates, kui hooldajatoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning kohalik omavalitsus võib hooldajaks määrata ja hooldajatoetust maksta ka töötavale isikule, kaob töötavate isikute korral sotsiaalse kindlustamise vajadus, sest töötav isik on juba eelnevalt oma töökoha kaudu kindlustatud. Seega muutub töötava isiku hooldajaks olemise korral isiku kahekordne sotsiaalmaksuga maksustamine ebaotstarbekaks ja kohalik omavalitsus saaks sotsiaalmaksu maksmiseks kasutatavat ressurssi kasutada hoopiski abivajajate paremaks abistamiseks.
  
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks ning saata juhendmaterjal ELL liikmetele.

4.2 Info hariduse töörühma kohtumisest

Kuulati Ille Allsaare informatsiooni läbirääkimiste hariduse töörühma 10. jaanuari kohtumisest.

Arutluse all oli erivajadustega õpilaste pearaha koefitsientide tõus 2005.aastal võrreldes 2004.aastaga. Omavalitsusliitude Koostöökogu märkis, et vastav koefitsientide muudatus ei olnud nendega läbi arutatud ega kokku lepitud.
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) väitis, et erivajadustega laste arv munitsipaal- ja erakoolides on oluliselt väiksem võrreldes riigikoolides olevate erivajadustega õpilaste arvuga ning riigikoolide puhul on 2005.aastal koefitsiendid juba muudetud. Omavalitsusliitude Koostöökogu aga soovib, et koefitsiendid jääksid 2004.aasta tasemele, kuna vastavad muudatused pole nendega läbi arutatud. Koefitsientide muudatus pidi käima koos kavandatavate PGS-i muudatustega. See on ka Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukoht, et kavandatavad muudatused viiakse sisse koos seadusemuudatustega. Seega jäid töörühma osapooled erivajadustega õpilaste koefitsientide muutmise suhtes 2005.aastal eriarvamusele.

Üheks teemaks töörühma koosolekul oli Vabariigi Valitsuse ja TALO vaheline palgakokkulepe 2005. aastal. Omavalitsusliitude Koostöökogu leiab, et kavandatavas kokkuleppes sõnastatud palgavahendite kasv 12% ei kajasta tegelikkust (ettepanek on vastav punkt kokkuleppest välja jätta). Arvutuste kohaselt tõusevad palgavahendid 11,3%.  Omavalitsusliitude Koostöökogu soovib, et vastavates kokkulepetes, väljaütlemistes ja kohtumistel TALO-ga kasutatakse sõnaühendi palgavahendite kasv asemel väljendit hariduskulude kasv.

Hariduskulude reservfond 2005.aastal. Omavalitsusliitude Koostöökogu tundis huvi reservi mahu kujunemise kohta 2005.aastal. HTM selgitas, et vastava mahu kujunemisel lähtuti Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajate poolt avaldatud soovist, et reservi maht võiks 2005.aastal olla vähemalt 30 milj krooni, õpilase pearaha vahendite ja muude hariduskulude jaotumisest. Omavalitsusliitude Koostöökogu leidis, et Rahandusministeeriumi väljapakutud tasandamine võib olla subjektiivne ja tegi ettepaneku reservi vahendeid jagada sarnaselt eelmiste aastate korrale.

Osapooled leppisid kokku järgmises:

Reservi jaotamise kord võiks olla läbipaistvam. Kaaluda võimalust, et maakondlikke piirsummasid ei määrata, vaid maakonnad esitavad oma põhjendatud taotlused lähtuvalt konkreetsetest vajadustest.  Enne märtsikuise taotlustevooru tulemuste kooskõlastusringile minekut korraldada laiendatud koosolek, kus viibivad HTM-i, Rahandusministeeriumi ning ka Omavalitsusliitude Koostöökogu esindaja, et ühiselt vahendite eraldamine üle vaadata. HTM  esitab 2004.aasta reservi rahade kujunemise/jagamise ülevaate.

Ille Allsaar informeeris juhatuse koosolekul osalejaid, et HTM  täiustab Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Kui seni sai omavalitsus andmeid oma koolide kohta  iga kooli kaupa eraldi, siis jaanuari lõpus on omavalitsustel võimalik juba vaadata koondeid. 2005.aastal riigieelarves hariduskulude jaotamise aluseks võetakse riikliku statistika andmed seisuga 10.sept. 2004.a. 

Hiljemalt kahe kuu jooksul saab EHIS-est kätte koondid ka erivajadustega laste
õppe korraldamise kohta erinevates maakondades. HTM  teeb ettepanku vastavate koondite laekumisel korraldada kokkusaamine, et tutvustada ka Omavalitsusliitude Koostöökogule, kuidas erinevad maakonnad erivajadustega õpilasi toetavad.
  
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.

4.3 Info Regioonide Komiteest

Kuulati Teet Kallasvee informatsiooni Regioonide Komiteest ja  Linnade Liidu esindatusest Regioonide Komitees. Eesti delegatsiooni juht on Margus Lepik, Teet Kallasvee on Regioonide Komitee juhatuse liige. 2004. aastal toimus viis plenaaristungit, lisaks mitmeid töökoosolekuid. Eesti omavalitsustele tuleks igati kasuks kui Brüsselis oleks kohapeal alaline esindaja, kes koguks ja töötleks infot ning vahendaks seda nii Eesti-suunal kui suhetes Regioonide Komitee,  CEMRi ja teiste Euroopa institutsioonidega.

OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.

4.4 Info CEMR-i Poliitikakomiteest

Kuulati Margus Lepiku informatsiooni CEMRi poliitikakomitee 14.12.04 istungist Maastrichtis (Hollandis). Toimusid  CEMRi presidendi valimised, kus järgnevaks kolmeks aastaks valiti ametisse Viini linnapea Michael Häupl. Kinnitati ka CEMRi 2005. a eelarve. Kuna CEMRi liikmeks võeti vastu Eesti Maaomavalitsuste Liit, siis seni Linnade Liidu kanda olnud  liikmemaks väheneb meie jaoks poole võrra.

OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.

4.5 INTERREG IIIA projekti võimalikust algatamisest koostöös Soome Omavalitsusliiduga

Kuulati Irja Alakivi informatsiooni projekti hetkeseisust. Projekti algatamise mõte võeti ELL, EMOL ja (Soome Omavalitsusliidu) Kuntaliitto koostöölepingusse ERKAS-e soovil. Käesoleval ajal puudub ERKAS-s võimekus rahvusvaheliste projektide taotluste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Algselt pakkus Soome Omavalitsusliit välja väga laia ja üldise temaatika, mis ei leidnud Eesti poole võimalike partnerite heakskiitu. Seejärel leiti Eesti poole vajadustele vastav teema Soome poole keskkonnasektorist siseriikliku jäätmekäitlusalase uurimis-arendusprojekti näol ja paluti kaaluda selle laiendamist INTERREG III A projektiks, kaasates partnerid Eestist (ELL, EMOL, REC-Estonia, Keskkonnaministeerium). Kahjuks ei näi leiduvat selle töö jaoks Kuntaliitto sees inimressurssi, kuna projekti juhtimine tooks kaasa märgatava töömahu kasvu Kuntaliitto keskkonnasektoris. Otsustamine on määramatuks ajaks edasi lükatud.
Käesolevaks ajaks on Soome pool maininud veel ühte ideed - seekord omavalitsuskoolituse valdkonnast. Idee läbitöötamist ei ole veel alustatud. Selgelt ilmneb, et omavalitsusliitude igapäevane töökoormus ei võimalda ette võtta suuremaid algatusi projektide arendamise valdkonnas.

OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.

4.6 Rahvusvaheliste delegatsioonide liikmete valimisest

Kuulati Kaimo Käärmanni informatsiooni sellest, et seoses mõnede linnapeade ametist lahkumisega on vajalik muuta Eesti delegatsioonide koosseise.

Euroopa Liidu Regioonide Komitee (CdR) Eesti rahvusdelegatsioonis on momendil täitmata kaks delegatsiooni põhiliikme kohta (seoses A. Ansipi ning E. Savisaare
lahkumisega vastavalt Tartu ja Tallinna linnapeade kohalt).

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste kongressi (CLRAE) delegatsioonis on täitmata ühe delegaadi (põhiliige) koht (seoses A. Ansipi lahkumisega Tartu linnapea kohalt).

OTSUSTATI:
ELL bürool korraldada kandidaatide väljaselgitamine rahvusvaheliste delegatsioonide liikmeteks vastavalt ELL esindajate nimetamise korrale tähtajaga 28. jaanuar 2005.

4.7 Omavalitsusliitude Brüsseli esindusest

Kuulati Jaak Aabi informatsiooni probleemist, mille eelmisel juhatuse koosolekul veelkord Toomas Sepp tõstatas. Siiani ei ole leitud vahendeid Eesti omavalitsuste esinduse loomiseks Brüsselis.  ELL büroo on nii eraldi kui ühiselt koos EMOLiga  pöördunud  ettepanekute ja põhjendustega eurointegratsioonivahendite täiendavaks leidmiseks  Vabariigi Valitsuse, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi kui Rahandusministeeriumi poole.  Välisministeerium on oma Rahandusministeeriumile saadetud kirjas meie ettepanekut toetanud. Ka Siseministeeriumi toetus on olemas.
Eelmise aasta 21.oktoobri kirjaga esitasime Riigikogu rahanduskomisjonile 2005.a riigieelarve seaduse muudatusettepaneku, milles palusime omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks eraldatavalt tasandusfondi realt  tõsta 1,5 milj. krooni täiendavalt Siseministeeriumi sihtotstarbeliste eraldiste reale. Riigikogu rahanduskomisjon lükkas meie taotluse tagasi.

Büroo tegi ka sellise arvestuse, et  kui täiendavalt liikmemaksule korjata ELL liikmetelt 15% nende 2005.a liikmemaksu summast (va Tallinn), siis koguneb lisaraha   406 536 krooni.

Juhatuse koosolekul osalejad  leidsid, et põhimõtteliselt oleks esindaja(te) omamine Brüsselis vajalik, sest täna on Eesti nende väheste riikide hulgas, kellel puudub oma esindus omavalitsusliidu tasandil. Esindaja olemasolu korral jääksid ära ka ühepäevasõidud töörühmade koosolekutele.           

OTSUSTATI:
ELL bürool pöörduda kirjaga EMOLi poole  küsimusega, kas nad on nõus rahaliselt toetama omavalitsuste esindaja Brüsseli-kulude katmist ja jätkata teema arutelu järgmisel juhatuse koosolekul.

4.8. Tormikahjustuste likvideerimisest

Kuulati Väino Hallikmägi informatsiooni Pärnu linna ja maakonna tegutsemisest  kriisiolukorras. Linnal ja maakonnal oli küll olemas riskiolukordade hinnang kuid puudus kriisireguleerimise plaan sh kuidas elanikkonda informeerida, kuidas ja millega evakueerida, kuidas lahendada katastroofiaegselt ja -järgselt elanikkonna esmavajaduste rahuldamine ja nende abistamine. Peale esimese tormi vaibumist ning ajaks kui anti uus tormihoiatus, oli kriisireguleerimise plaan valmis. Suureks abiks päästetööde teostamisel olid päästeamet, politsei, kaitseliit ja kaitsevägi. Soovida jättis Eesti Energia töökorraldus, kes ei suutnud ei vastu võtta ega edastada infot elektrikatkestustest. Tormi lõppedes oli kõige suuremaks probleemiks kütte ja joogivee tagamine. Tormis ja üleujutuse vees said kannatada nii linnale kui eraisikutele kuuluvad hooned. Kõige rohkem said kannatada  katused ja üleujutusevee alla jäänud piirkonnas hoonete keldrid ning ka esimesed korrused.
 
Jaanus Tamkivi ja Teet Kallasvee andsid lühiülevaate Kuressaare  ja Haapsalu linna kahjudest ja tegutsemisest kriisiolukorras.

Seoses eelnevaga informeeris Jaak Aab koosolekul osalejaid, et  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku  jaotada 117 milj krooni teede raha omavalitsuste vahel selliselt, et  sellest 2 milj  krooni  jaotataks tormi käes kannatada saanud omavalitsustele tormikahjustuste likvideerimiseks. Koosolekul osalejad avaldasid arvamust, et on igati tervitatav kui riik leiab reservist vahendeid omavalitsuste abistamiseks, küll aga ei ole õige seda teha omavalitsuste enda raha arvelt, eriti  kui  teederaha eraldati niigi vähem kui Koostöökogu taotles (315 milj kr)

OTSUSTATI:

4.8.1 Võtta informatsioon tormikahjustuste likvideerimisest teadmiseks.
4.8.2  Mitte nõustuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga vähendada omavalitsustele eraldatud teederaha riigieelarves ette nähtud teedevahendite arvelt.

4.9 Aadressandmete süsteemi rakendamise probleemidest

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni Keila Linnavalitsuse kirjast Vabariigi Valitsusele.
Nimelt jõustus 1.01.2004 valitsuse määrus “Aadressandmete süsteemi kehtestamine”, milles sätestatakse aadressandmete töötlemise ja kasutamise ning aadressiteenuste ühtsed põhimõtted. Kohalik omavalitsus täidab ka mitmeid ülesandeid, kus lähiaadressi olemasolu on vajalik.   Kuid 1.06.04 jõustunud Kohanimeseadus  ei reguleeri lähiaadressi andmist kohanimena nagu seda tegi varemkehtinud Kohanimeseadus ja seega on takistatud aadresside määramine varemrakendatud korras.

OTSUSTATI:

ELL bürool pöörduda täiendavate selgituste saamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poole.

4.10  Aasta omavalitsustegelase kandidaatidest

Kuulati Jaak Aabi informatsiooni Linnade ja Valdade Päeva ettevalmistustest. Kuna ürituse raames toimub ka aasta omavalitsustegelase valimine on vaja nii Linnade Liidu kui EMOLi poolt nimetada kaks võimalikku kandidaati, kelle vahel teevad oma valiku üritusel osalejad.

OTSUSTATI:
ELL bürool korraldada küsitlus Linnade ja Valdade Päeval omistatava “Aasta Omavalitseja” aunimetuse kandidaatide väljaselgitamiseks tähtajaga 28. jaanuar 2005.

4.11 Otepää vallavalitsuse ettepanekust liituda Energia Linnade Assotsiatsiooni võrgustikuga

Kuulati Aivar Nigoli informatsiooni Energia Linnade Assotsiatsiooni (Association of Energie-Cities) ettepanekust Otepää vallavalitsusele liituda võrgustikuga.  Assotsiatsiooni liikmeks võivad olla kohalikud omavalitsused ja nende katusorganisatsioonid ning kohalike omavalitsuste energiafirmad.

OTSUSTATI:
ELL büroo tutvub organisatsiooni taustaga ning tuleb teema juurde tagasi järgmisel juhatuse koosoleku.
 
4.12 Informatsioon Pille Lille muusikute toetusfondi ettepanekust

Toivo Riimaa  tegi lühikokkuvõtte toetusfondi kirjast, milles tehakse omavalitsustele ettepanek koostööks, mis seisneks fondi toetamises üle-Eestiliste projektide läbiviimisel (kontserdid kirikutes, koolides, kultuurikeskustes).

OTSUSTATI:
Edastada Pille Lille muusikute toetusfondi ettepanek ELL liikmetele.

4.13 Informatsioon Eesti Kirikute Nõukogu turismiprojektist “Teeliste kirikud”

Jaak Aab informeeris koosolekul osalejaid Eesti Kirikute Nõukogu turismiprojektist “Teelise kirikud”, mille abil tutvustatakse Eesti kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Palutakse omavalitsuste rahalist toetust bro¨üüri “Teeliste kirikud 2005” väljaandmiseks.

OTSUSTATI:
Edastada ELL liikmetele Eesti Kirikute Nõukogu turismiprojekti materjalid.

Jaanus Tamkivi
Koosoleku juhataja

Inga Köster
Protokollija

Viimati muudetud: 06.04.05