 |
 |
|
|||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||
 |
|||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
| Portaal | Otsi | Sisukaart |
|
Esileht
Eesmärk Kohalike omavalitsuste otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. Omavalitsustele stabiilse, seadustele põhineva tulubaasi kindlustamine, et tagada neile seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajalikud tulud, võimaldada kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid ning tagada omavalitsuste jätkusuutlik areng. Taotlused 2010. aastaks ning RES 2010-2013 osas 1. Kohalike omavalitsuste tulude ja eraldiste osas riigieelarvest 1. Pidada Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi riigi eelarvestrateegia aastateks 2010 – 2013 ja 2010. aasta riigieelarve osas, eesmärgiga säilitada majanduslanguse olukorras omavalitsusüksustele seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalik ning õiguslike regulatsioonide alusel kujunev tulubaas. Pidada vajalikuks säilitada KOVidele eraldatava tulumaksu määr vähemalt 2009. aasta tasemel (s.o 11,93%) 2. Taotleda, et riigi eelarvestrateegias kajastatakse kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ning tuuakse välja ministeeriumide haldusalade raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud, tagamaks omavalitsustele eelarvete pikaajalisel planeerimisel täiendav stabiilsus. 3. Taotleda, et eraldised riigieelarvest jääksid vähemalt 2009. aasta tasemele. 4. Arvestades eelolevate aastate majanduslangusega teha Vabariigi Valitsusdelegatsioonile ettepanek vaadata läbi omavalitsustele õigusaktidega pandud ülesannete ulatus ja nende täitmiseks tehtavad kulutused. ning vajadusel viia õigusaktidesse vajalikud muudatused eesmärgiga viia ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja ülesannete täitmise ulatus kooskõlla riigi majanduslike võimalustega. 5. Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad vahendid peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimiskulud. 6. Analüüsida seadusega omavalitsusüksustele pandud kohalikku elu puudutavate küsimuste korraldamiseks ning riigi poolt omavalitsusüksustele antud avalike ülesannete täitmiseks vajalikku kulubaasi ning sellest lähtudes töötada välja vahendite eraldamise põhimõtted omavalitsustele stabiilse, seadustel põhineva tulubaasi kindlustamiseks. Kulubaasi analüüsimisel võtta arvesse omavalitsusüksustele pandud ja antud ülesannete täitmisega seotud infrastruktuuri kapitalikulud ning tagada nende katmiseks vajalike vahendite püsiv olemasolu. Tulubaasi kujundamisel arvestada omavalitsusüksuste erisusi, mis tulenevad nende poolt täidetavate funktsioonide tegevusulatusest. 7. Lisada tasandusfondi rida – “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste katteks” (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud kulud). Näha ette selleks vähemalt 4 miljonit krooni. 2. Haridus- ja noorsootöö 1. Jätkatakse läbirääkimisi nii tasandusfondis hariduskuludeks kavandatava eraldise (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna toetuste prioriteetide, mahtude ja jaotuspõhimõtete üle 2010-2013 RES-is ning 2010. aasta riigieelarves. 2. Jätkata Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 rakendamist. 3 Teha ettepanek Riigikogule mitte kaotada munitsipaalkoolide tegevuskulude katmisel omavalitsuste vahelist arveldamise kohustust. 4. Taotleda, et põhikooli- ja gümnaasiumi eraldamise küsimused otsustataks peale selle mõjude analüüsi teostamist. 5. Muuta noorsootöö seadust (täpsustada noorsootöötaja mõistet, pikendatud põhipuhkuse saamise eelduseks peaks olema kutse omamine, täpsustamist vajab omavalitsuste noortega konsulteerimise kohustuse sõnastus). 3. Sotsiaal-, töö ja tervishoiu valdkond 1. Jätkatakse läbirääkimisi vastavalt 2008. aasta läbirääkimistel kokkulepitule olemuslikult omavalitsuslike funktsioonide kohalikele omavalitsustele üleandmise küsimustes eesmärgiga suurendada omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust. 2. Uute riiklike sotsiaalvaldkonna funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad vahendid peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimiskulud. 2. Muuta riikliku pensionikindlustuse seadust - mitte lubada võimalust kanda pensionide ja toetuste vahendeid kohaliku omavalitsuse kontole. 3. Tagada toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus omavalitsuste tegelikele vajadustele. Töötada välja seadusandlik regulatsioon kohalikele omavalitsusüksustele toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite aasta lõpu jääkide kasutamise võimaluste laiendamiseks sotsiaalvaldkonnas või sellele seatud piirangute vähendamiseks. 4. Kavandada lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest. 5. Näha ette rehabilitatsiooni ja tugiteenuste suuremat rahastamist, et terviseprobleemidega ja puuetega inimesed saaksid võimalikult kiiresti naasta tavapärasesse elu- ja töökeskkonda. 6. Näha ette vahendite eraldamine riigieelarvest ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse võimaldamiseks. 7. Jätkata läbirääkimisi hooldusravi (õendusabi) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid. 8. Tagada toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 10 % uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks), kuid mitte vähem kui 10 miljonit krooni. 9. Sotsiaalministeeriumil koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga rakendada projektipõhist õpetajate täiendkoolitust ning laste harimist riskikäitumise, seksuaaltervise ning pereplaneerimise osas kuni uue üldharidusõppekava valmimiseni ja rakendumiseni, eesmärgiga ennetada/vältida HIV jmt haigestumist. 10 Leida võimalus eraldada riigieelarvest vahendid kapitalikulude osaliseks katmiseks tervishoiuteenust osutavatele asutustele. 4. Kultuuripärand ja sport 1. Kavandada riigieelarve investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele kultuuri- ja spordi infrastruktuuri arendamiseks vähemalt 2008. aasta tasemel. 2. Toetada riigieelarves kohalike omavalitsuste halduses olevaid, kuid sisuliselt üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjekte. 3. Kavandada perioodil 2010-2012 riigieelarves toetus Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana, arvestusega 1/3 projekti kogumahust, kokku summas 189,7 miljonit krooni, s.h. 2010.a. 50 milj. krooni 4. Viia spordiseadusesse sisse treeneri elukutse staatus ja olemus. 5. Jätkata tervisespordi, kooride- ja rahvatantsurühmade ja orkestrite tegevuse toetust rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetamine 2008. aasta tasemel 6. Näha ette professionaalsete munitsipaaletendusasutuste toetamine riigieelarvest (Tallinna Linnateater, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva linnaorkester, Kuressaare Linnateater) - tänasel päeval saavad need asutused toetust, kuid see ei ole kokkuleppes fikseeritud. 7. Muinsuskaitse halduslepingu professionaalsemaks täitmiseks suurendada riigipoolset finantseeringut. 5. Teehoid ja ühistransport 1. Arvestades, et kohalikele omavalitsustele eraldatavaid teehooldusele minevaid vahendeid on 2009.aastal võrreldes eelmise aastaga drastiliselt vähendatud teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile muuta olemasolevaid õigusakte eesmärgiga leevendada ka tee seisundinõudeid ning teevalgustuse normatiive. 2. Teehoiu vahendite jaotamisel omavalitsusüksuste vahel võtta jaotuspõhimõtetes arvesse teede pindala, teede kategooriad teeregistri andmetel, rahastamisel tuleks kindlasti arvestada ka liiklusintensiivsusega. 3. Teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile valmistada ette ühistranspordiseaduse § 27 lõige 2 muutmine järgmiselt: “(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kategooria sõitjate tasuta veo tõttu saamata jäänud tulu hüvitatakse soodustuse andja poolt veo tellijale või vedajale nende poolt esitatud kalkulatsiooni alusel. Hüvitamise korra ja saamata jäänud tulu arvutamise alused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister”. 4. Toetada kütuseaktsiisi arvelt elektri ühistranspordi infrastruktuuri väljaehitamist ja veeremi soetamist , kui keskkonnasõbraliku, energiasäästliku ja fossiilseid kütuseid mittetarbiva ühistranspordi arendamisel. 6. Maade munitsipaliseerimine ja omaniku kohustuste täitmise tagamine jätkuvalt riigi omandis oleval maal 1. Jätkata läbirääkimisi seadustamaks võimalus vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh arendustegevuseks, ettevõtluse soodustamiseks, jne. Töötada välja ning rakendada munitsipaalmaa sihtotstarbe muutmise lihtsustatud kord. 2. Jätkata läbirääkimisi süsteemi loomiseks, et katta omavalitsuste kulutused eraomanikelt avalike ülesannete täitmiseks (teed, tänavad, pargid, mänguväljakud, kalmistud) ostetava maaga seoses. 3. Näha 2010.a. riigieelarves Keskkonnaministeeriumi real ette vahendid reformimata riigimaade hooldamise (saaste likvideerimine, linnakeskkonda tervendavate haljastute rajamine ja hooldamine reformimata riigimaadel) kulude katteks. 7. Keskkonnakaitse ja veemajandus 1. Täpsustada tööjaotust keskkonnajärelevalve teostamisel ja keskkonnaalaste õigusrikkumiste menetlemisel, eesmärgiga tagada selged protseduurireeglid keskkonnasaastest teavitamise ja keskkonnaalaste õigusrikkumiste kohta ettekirjutuste tegemisel. 2. Korrastada strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsioon selgemaks ja täpsemaks. 3. Täiendada õiguslikku regulatsiooni selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks Looduskaitseseaduse alusel antavate puude reielubade väljastamisel õigus nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist.( Momendil rakendatakse selle asemel asendusistutuse kohustuse täitmist haldusakti lisatingimuste määramise kaudu, mis on aga kohmakas ja mille kohaselt kohustuste täitmisele sundimiseks vajalik õiguslik regulatsioon on puudulik). 4. Täpsustada tiheasustusala läbivate ohtlike veoste kui ohtlike ettevõtte ja ka muude ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse kohustus vajab raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses. Seaduse tasemel tuleb kindlaks määrata sundkindlustuse kohutuse suurus ja kindlustuse olemasolu üle järelevalvet teostav isik. 5. Korrastada kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve õiguslik normistik nii, et KOV keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel kohaldada asendustäitmist või sunniraha (selline katmata valdkond on käesoleval ajal KOKS alusel vastuvõetud heakorra eeskirjad; kasside ja koerte pidamise eeskirjad; reoveekäitluseks kohtkäitluse eeskirjad; puude raielubade andmisel raieloa kõrvaltingimuse määramine asendusistutuse näol – vastavad seadused ei sätesta otsesõnu ettekirjutuse tegemise võimalust ega sunniraha ülemmäära. Kui seadus ei sätesta sunniraha ülemmäära ei ole õigust sellist haldusjärelevalve sunnimeedet kasutada.). 6. Reguleerida õiguslikult või määrata reformimata riigimaade nö valitseja, kes on kohustatud tagama nimetatud maa-aladel omaniku kohustuste, seal hulgas heakorra tagamisel, täitmise. 7. Töötada välja ja rakendada regulatsioon tootjavastuse rakendamiseks trükitoodetest tekkivatele jäätmetele. 8. Mitte vähendada kohaliku omavalitsuse pädevust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinna määramisel. 9. Mitte muuta keskkonnatasude seaduse regulatsioone selliselt, et proportsiooni olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisest riigieelarve ja KOV eelarvete vahel muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse. 10. Pidada vajalikuks keskkonnatasude üle otsustamist parlamendis kindla sotsiaalmajandusliku kriteeriumi alusel. 11. Pidada otstarbekaks, et kõigi keskkonnatasude osas sätestataks tasu jaotumine riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel (solidaarsuse komponent ja regionaalsuse e. kohalik komponent) nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral. (Selgitus: Praegune olukord on selline, et otsusetegemine keskkonnaküsimustes on subsidiaarsuse põhimõtte järgimisest väga kaugel. Peame oluliseks keskkonnakaitseliste otsuste tegemise võimaldamist lähemal elanikkonnale. Sellega paraneks eeldatavalt ka elanikkonna keskkonnateadlikkus.) 12. Pidada võimalikuks ja soovitavaks keskkonnatasude määrade vähendamist valdkondades, kus eesmärgid on juba saavutatud või normaalset heaolu tagavast tasemest isegi allapoole mindud (näiteks veekasutuses elaniku kohta ööpäevas). 13. Algatada arutelu üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel, eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks. 14. Kavandada riigieelarves riigipoolne osalus kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2010. aastal ja jätkata seda kuni rahastamisperioodi lõpuni 2013. aastal. 15. Kavandada jätkuvalt riigieelarves vahendid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reoveekogumisaladel investeeringute teostamiseks. 16. Lähtuda uute õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja menetlemisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest. 8. IKT 1. Teha ettepanek muuta struktuurifondide (SF) rahastamise reegleid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2007 määruses nr. 97 § 16 lõiget 5 ja 13: 1) muuta kehtetuks nõue osta tarkvaralahendus kohalikule omavalitsusele. Praeguse seisuga ei anta võimalust teenust kasutada. 2) muuta kehtetuks nõue, et SF vahendite eest hangitud tarkvaralahendust ei tohi muuta. (Organisatsioonide töökorralduses toimuvad pidevad muutused ning seetõttu tekib vajadus muuta ka infosüsteeme. Ka peavad infosüsteemid toetuma Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele, mis omakorda muutuvad ajas. Kui jääb kehtima nõue, et SF vahendite arvelt hangitud tarkvaralahendust ei tohi muuta, siis ei ole võimalik infosüsteemidesse muudatusi sisse viia). 9. Muud küsimused 1. Lahendada halduslepingute sõlmimisega kaasnevad probleemid.: a) halduslepingute regulatsioon on kehtestatud haldusmenetluse seaduse ja halduskoostöö seadusega. Osundatud seadused on välja töötatud erinevatel aegadel, mis on ilmselt ka põhjuseks, et nende rakendamine omavahelises koosmõjus tekitab praktikas palju küsimusi. Vajadus on ühtse läbimõeldud regulatsiooni järele; b) seaduses puudub volitusnorm halduslepingu sõlmimiseks, kuigi koostöö tegemine seadusega pandud ülesande täitmiseks on vältimatu; c) piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriva halduslepingu jõustumise sätted ei ole üheselt selged; d) riik ei täida üldjuhul kohustust finantseerida halduslepinguga üleantud riiklikku kohustust; 2. Teha ettepanek Siseministeeriumile vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused. 3. Teha veelkord Siseministeeriumile ettepanek algatada seaduse eelnõu pealinna staatuse määratlemiseks mille raames sätestatakse nii Tallinna kui pealinna eristaatus ja tagatakse suuremate omavalitsuste otsustusprotsessi piisav paindlikkus.
Viimati muudetud: 30.03.09 |
 |
|
|
||
|
||||
