 |
 |
|
|||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||
 |
|||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
| Portaal | Otsi | Sisukaart |
  Linnade ja Valdade Päevad 2012 - 15.-16. veebruar Tallinnas
|
Esileht
KUTSE Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 18. novembril 2008 algusega kell 10.30 Tallinnas, ELL büroo ruumides (Ahtri tn 8 III korrus) Juhatuse koosolekud on avatud kõigile ELL liikmetele. JUHATUSE koosoleku päevakorras (ettepanek): 1. ELL ettepanekud Riigikogule Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu osas. Tiit Kirss 2. ELL ettepanekud Riigikogule Maksukorralduse seaduse eelnõu osas. Tiit Kirss 3. ELL põhiseisukohad avaliku teenistuse seaduse eelnõu osas. Peep Kirsimaa 4. ELL põhiseisukohad Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu osas. Hille Ilves 5. Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu (Suomen Kuntaliitto) ja Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude (Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit) koostööprotokolli ettevalmistamine aastateks 2009-2011 ja volituse andmine. Irja Alakivi 6. Juhatuse ja nõukogu ülevaade Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) tegevusest. Jüri Roos, Viktor Svjatõsev 7. Seisukoha kujundamine ELL 2009. aasta eelarve kulude põhinäitajate osas. Jüri Võigemast Muud küsimused ja informatsioonid. 8.1. Euroopa Liidu Läänemere Strateegia konsulteerimine, Linnade Liidu seisukohtade kujundamine Kaimo Käärmann-Liive 8.2. Informatsioon keskkonna, arengu ja maakasutuse ümarlauast “Kohalikud omavalitsused partnerluses riigiga. Säästev Eesti 21, Aalborgi kokkulepe, Läänemere strateegia ja rahvusvaheline koostöö” 24. oktoobril 2008 Irja Alakivi 8.3. Informatsioon Põhjamaade-Baltimaade Aalborgi kokkuleppe täitmise edendamise projektitaotlusest Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusele ja võrgustiku eesistumise roteerumisega seotud asjaoludest. Irja Alakivi 8.4. Informatsioon HTM ministri 02.10.2002.a määruse nr 69 "Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord" eelnõu muutmisest. Hille Ilves Jüri Võigemast Tegevdirektor PROTOKOLL Eesti Linnade Liit Ahtri 8, 15078 Tallinn Reg.nr 80185947 Tel: 694 3411 EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 10 Tallinn, 18.11.2008 Algus kell 10.30, lõpp kell 12.30 Koosoleku juhataja: Viktor Svjatõ¨ev Protokollija: Inga Köster Juhatuse liikmetest osalesid: Viktor Svjatõ¨ev (Jõgeva Linnavalitsus), Ingrid Danilov (Haapsalu Linnavalitsus),Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Puudusid: Urmas Kruuse (Tartu Linnavalitsus), Kersti Sarapuu (Paide Linnavalitsus), Urve Tiidus (Kuressaare Linnavalitsus), Ain Kiviorg (Sillamäe Linnavalitsus). Kutsutud: Angelika Kallakmaa-Kapsta ja Toomas Sepp ja Marju Sepp (Tallinna Linnavalitsus), Tarmo Tammiste, Raissa Lihhu¨a ja Jelena Golubeva (Narva Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Reno Laidre (Elva Linnavalitsus), Ivar Unt (Valga Linnavalitsus), Tanel Mõistus (Keila Linnavalitsus) ning Jüri Võigemast, Tiit Kirss, Hille Ilves, Peep Kirsima, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann, Terje Lillo ja Inga Köster ELL büroost. 1. ELL ettepanekud Riigikogule kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu osas. Tiit Kirss 2. ELL ettepanekud Riigikogule maksukorralduse seaduse eelnõu osas. Tiit Kirss 3. ELL põhiseisukohad avaliku teenistuse seaduse eelnõu osas. Peep Kirsima 4. ELL põhiseisukohad Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu osas. Hille Ilves 5. Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu (Suomen Kuntaliitto) ja Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude (Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit) koostööprotokolli ettevalmistamine aastateks 2009-2011 ja volituse andmine. Irja Alakivi 6. Juhatuse ja nõukogu ülevaade Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) tegevusest. Kurmet Müürsepp, ERKAS juhatuse liige; Viktor Svjatõsev 7. Seisukoha kujundamine ELL 2009. aasta eelarve kulude põhinäitajate osas. Jüri Võigemast 8. Muud küsimused ja informatsioonid. 8.1. Euroopa Liidu Läänemere Strateegia konsulteerimine, Linnade Liidu seisukohtade kujundamine. Kaimo Käärmann-Liive 8.2.Informatsioon keskkonna, arengu ja maakasutuse ümarlauast “Kohalikud omavalitsused partnerluses riigiga. Säästev Eesti 21, Aalborgi kokkulepe, Läänemere strateegia ja rahvusvaheline koostöö” 24. oktoobril 2008 Irja Alakivi 8.3. Informatsioon Põhjamaade-Baltimaade Aalborgi kokkuleppe täitmise edendamise projektitaotlusest Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusele ja võrgustiku eesistumise roteerumisega seotud asjaoludest. Irja Alakivi 8.4. Informatsioon HTM ministri 02.10.2002.a määruse nr 69 "Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord" eelnõu muutmisest. Hille Ilves 8.5. Informatsioon KOV juhtide koolitusreisist Soome 8.-11.12.2008. Irja Alakivi 8.6. Tallinna kesklinna valitsuse pakkumisest osalemiseks 2009.a Tallinna Vanalinna Päevadel. Jüri Võigemast Päevakorrapunkt 1 ELL ettepanekud Riigikogule Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu osas Tiit Kirss andis ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu menetlemise käigust. Eelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel 5. novembril. I lugemisel otsustati, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 19. november. ELL –I rahanduse komisjoni liikmed ning Võru ja Kuressaare linnade esindajad on arutanud Riigikogusse saadetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõuga seonduvat 4. novembril ning 17. novembril. Eelnõu sätete sisulise analüüsi tegi Tallinna linna finantsteenistus ning nende poolt esitati ka konkreetsed muudatusettepanekud. Eelnõu kohta esitasid ettepanekud samuti Tartu linn ja Kuressaare linn ning need põhimõtteliselt kattuvad Tallinna linna poolt 13. novembril esitatud ettepanekutega (22 muudatusettepanekut), mis on tänase koosoleku materjalide hulgas. Ettepanek on need ettepanekud juhatuse poolt heaks kiita ning saata Riigikogu fraktsioonidele ning Riigikogu rahanduskomisjonile. Lisaks esitatule tegi Mihkel Juhkami ettepaneku jätta välja eelnõus §38 lg 2 lõpust sõnad “ning tagada ainult nende poolt võetavaid kohustusi” , kuna kohalik omavalitsus ei tohiks olla pankade ees konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute poolt võetavate laenude käendajaks. Arutelu käigus otsustati samuti lisada Riigikogule saadetavate ettepanekute hulka eelnõu kooskõlastamisel ELL poolt esitatud kuid Rahandusministeeriumi poolt arvestamata jäänud ettepanekud: * jätta netovõlakoormuse ülemmäära arvestamisel välja enne1. jaanuari 2008 sõlmitud teenuste kontsessioonilepingutest tulenevad kohustused; * netovõlakoormus võib ületada mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud laenukohustuste kogusumma võrra aga samuti rahandusministri nõusolekul välisrahastusega projektide omafinantseerimiseks. Jüri Võigemast andis ülevaate Riigikogu rahanduskomisjoni 6. novembri istungil toimunud rahanduskomisjoni ning omavalitsusliitude esindajate kohtumisest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu (366 SE) arutelul. OTSUSTATI: Toetada Tallinna linna finantsteenistuse poolt 13.11. 2008 a. koostatud ettepanekuid ja esitada need koos juhatuses tehtud parandustega Riigikogu rahanduskomisjonile. Päevakorrapunkt 2 ELL ettepanekud Riigikogule Maksukorralduse seaduse eelnõu osas Tiit Kirss andis ülevaate maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse (SE 333) menetlemisest. ELL nimetatud eelnõud ei kooskõlastanud ning esitas Rahandusministeeriumile märkused, millega aga ei arvestatud. Eelnõu esimene lugemine toimus 20. oktoobril - muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 5. november. Tallinna linna poolt esitati läbi riigikogu saadikute muudatusettepanekud. Nimetatud ettepanekute alusel esitati ELL poolt kohtumisel Riigikogu rahanduskomisjoniga ka kirjalikult ELL poolne seisukoht. Ettepaneku sisuks oli, et avatakse vähemalt kolm arvelduskontot. Esimene avatakse riiklike maksude tasumiseks, kus saajaks on täies ulatuses riik või riiklik asutus. Teine arvelduskonto avatakse nende riiklike maksude tasumiseks, kus saajaks on kohalik omavalitsusüksus või jaotatakse maks riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse vahel. Kolmas arvelduskonto avatakse nende kohalike maksude kogumiseks, mille puhul on kohalik omavalitsusüksus sõlminud Maksu- ja Tolliametiga halduslepingu. “Riiklike maksude tasumisel, kus saajaks on kohalik omavalitsusüksus või jaotatakse maks riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse vahel, võetakse ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel aluseks järgmine järjestus: 1) kohalikule omavalitsusüksusele eraldatav füüsilise isiku tulumaks; 2) maamaks; 3) riigile eraldatav füüsilise isiku tulumaks”. Millal Riigikogus nimetatud eelnõu edasi menetletakse, ei ole praegu teada. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Päevakorrapunkt 3 ELL põhiseisukohad avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu osas Peep Kirsima tutvustas ATS-i osas büroole laekunud arvamusi. Arvamusi tuli palju ja väga põhjalikke. Muuhulgas toodi välja eelnõus esinevaid järgmisi nõrkusi ja lahendamata küsimusi: * ametniku mõiste on ebamäärane * liiga riigikeskne, kohalike omavalitsuste ametnike osas on regulatsioon puudulik * puudub rakendusseadus * puudub analüüs, millised on mõjud avaliku sektori uutele töötajatele kui vanad on lahkunud * kui pikk on üleminekuperiood seaduse kehtima hakkamiseks ja mis saab praegu kehtivate sotsiaalsete garantiidega (nt juba väljateenitud pensionilisa) Kindlasti on eelnõus esinevad puudused tingitud ka sellest, et eelnõu koostamisel ei olnud kaasatud kohalike omavalitsuste esindajaid. Kui eelnõu jääb hetkel vastu võtmata ja see millalgi jälle päevakorda võetakse, siis teha kindlasti koostajatele ettepanek, et eelnõu ettevalmistamise töörühma kaasatakse ka kohalike omavalitsuste esindajad. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Päevakorrapunkt 4 ELL põhiseisukohad Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu osas Kuulati Hille Ilvese ülevaadet eelnõu kooskõlastamise käigust. PGS-i eelnõu läks e-õigusesse ülesse 9.oktoobril, kooskõlastuse tähtaeg oli 30.oktoober. ELL-i poolt esitasime 57 lehekülge märkusi, ettepanekuid ning eelnõu jäi kooskõlastamata. Head koostööd tegid Tallinna, Pärnu, Haapsalu, Valga, Võru ja Tartu LV esindajad. Tartu LV esitas eelnõu kohta 47 lk analüüsi. Olulisemad ebakõlad: * puudused mõistete osas, terminoloogias, eelnõu tehnilises vormistuses; * koolikohustuse pikendamise küsimus; * õpetaja lähtetoetus; * munitsipaalkooli tegevuskulude katmine, KOV-de omavahelise arveldamise küsimus; HEV õpilased tavakoolis; * koolikohustuse täitmine, koolist puudumine. Info 17.11.08 Riho Raavelt: “PGS eelnõu on hetkel Justiitsministeeriumis ja peale seda läheb Valitsusse. Ei tea täpselt millal, aga loodetavasti veel sellel kuul.” OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Päevakorrapunkt 5 Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu (Suomen Kuntaliitto) ja Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude (Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit) koostööprotokolli ettevalmistamine aastateks 2009-2011 ja volituse andmine Kuulati Irja Alakivi informatsiooni sõlmitavast koostööprotokollist. Koostööprotokolle on allkirjastatud juba alates 1994. aastast ja igaks järgnevaks perioodiks siis vastavalt vajadusele täiendatud. 2009-2011. a eelnõu tekst on lisatud protokollile. Allkirjastamine on kavandatud 8.detsembrile ja toimub Soomes. OTSUSTATI: Volitada ELL tegevdirektorit alla kirjutama ELL poolt Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu (Suomen Kuntaliitto) ja Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude (Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit) koostööprotokollile. Päevakorrapunkt 6 Juhatuse ja nõukogu ülevaade Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) tegevusest Kuulati ERKASe juhatuse liikme Kurmet Müürsepa informatsiooni ERKAS SA hetketegevusest. Aastal 2005 oli ERKASe jaoks otsustamise koht – kas lõpetada tegevus või organisatsioon reorganiseerida. ERKASe nõukogu andis juhatusele volituse moodustada ERKASe juurde osaühinguid, et oleks võimalik kaasata võõrkapitali, pakkudes selle vastu osakuid. Üks moodustatud osaühing on ERKAS Arendusteenused OÜ, millest SA-le kuulub 60% ja Hendrekson OÜ-le 40%. ERKAS Arendusteenuste käive oli möödunud aastal 7-8 miljonit krooni. Lepingupartnerid on eelkõige KOVid aga ka äriühingud. Lisaks kuulub ERKAS Gruppi veel erinevaid ERKAS Arendusteenused OÜ tütarettevõtteid nagu Raadi Arendus OÜ, ERKAS Pärnu Instituut OÜ, Tartu Erkas OÜ, Mainor Erkas OÜ jm (struktuur on esitatud ERKASe veebilehel). Palgalisi töötajaid on ERKAS Grupis täna 25, lisaks veel lepingulisi töötajaid 30 inimest. ERKASe tegevuse üldstrateegia on selles, et pakkuda sellist teenust, kus KOV või tema allasutus saab ühest kohast kogu projekti – alates ideest ja lõpetades projekti juhtimisega. Sõna sai Viktor Svjatõ¨ev, kes on ELL poolt nimetatud ERKASe nõukogu liikmeks. V.Svjatõ¨evi arvates on ERKASe ja selle grupi tütarettevõtete süsteem liialt keeruliseks läinud, tütarettevõtteid on palju ja nõukogul puudub selge ülevaade toimuvast. Vaja oleks ERKASe juhatuse poolset kirjalikku ülevaadet ja analüüsi. Juhatuse poolt tuleks võtta seisukoht, kuidas ELL peaks ERKASes jätkama. Täna on meil otsuse tegemiseks liiga vähe informatsiooni. Vaja oleks tutvuda ERKASe majandusnäitajatega tervikuna, selge tulevikuvisiooni ja eesmärkidega. OTSUSTATI: 6.1 Võtta informatsioon teadmiseks 6.2 Teha ERKASe juhatuse esimehele ettepanek osaleda ELL juhatuse jaanuarikuu koosolekul et anda terviklik ülevaade sihtasutuse ja grupi majandustegevusest. Materjal paluda eelnevalt esitada kirjalikult. Päevakorrapunkt 7 Seisukoha kujundamine ELL 2009. aasta eelarve kulude põhinäitajate osas Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni ELL 2009. a eelarve kujundamise protsessist. Viimastel aastatel on ELL eelarve võrreldes eelmise aastaga tõusnud kuni 10% aastas, tulenevalt liikmemaksu põhimõttest, et liikme liikmemaks ei suurene eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 10%. Liikmete tulubaasi kasv vastaval perioodil tuginevalt kiirele majanduskasvule on olnud vahemikus 15-25%. Tänases pidurdunud majandusseisus peaks juhatus võtma seisukoha, kas liidu eelarve majanduskulusid ja palgavahendeid võib tõsta vähemalt inflatsiooni määras s.o 5% või peame arvestama 0%. Eelarve koostamisel oleme alati arvestanud riigi majandusprognoosidega ja ei ole väljunud piiridest, mida oma eelarvete koostamisel arvestavad ka kohalikud omavalitsused. ELL 2009.a eelarves kõige olulisem on arvestamine ka 2010.a toimuva ELL 90.a juubeli ettevalmistamise kuludega. Koosoleku juhataja edastas juhatuse esimehe sõnad, et 2009.a eelarvet kavandada võimalikult konservatiivselt. Koosolekul osalejad ei välistanud, et eelarve võiks olla väikese tõusuga, kuid konkreetselt otsustatakse kui eelarve tuleb lugemisele. OTSUSTATI: Võtta esitatud ELL 2009 aasta eelarve kulude põhinäitajad koos esitatud parandustega aluseks ja esitada järgmisele juhatuse koosolekule ELL 2009.a. eelarve eelnõu. Päevakottapunkt 8 Muud küsimused ja informatsioonid 8.1. Euroopa Liidu Läänemere Strateegia konsulteerimine, Linnade Liidu seisukohtade kujundamine Kuulati Kaimo Käärmann-Liive informatsiooni Euroopa Komisjoni poolt välja antud reast ettepanekutest milline võiks strateegia olla. Strateegia hõlmab erinevaid valdkondi, mille kohta riigid peaksid oma konkreetsed ettepanekud esitama. Näiteks viimati osales Ille Allsaar Läänemere äärsete riikide põllumajandusorganisatsioonide Brüsseli esinduste koosolekul. Seal tutvustasid osalejad oma võimalikke ettepanekuid Läänemere Strateegia osas. Järgmise sammuna on vaja hinnata, mis on nende kavandatud meetmete maksumus ning määrata iga tegevuse osas vastutajad. Oluline on edastada sõnum, et regioonidele on oluline tagada selles piirkonnas põllumajanduslik tootmise ja toiduainetetööstuse jätkusuutlik areng võimalikult vähe keskkonda saastavalt ning pöörata senisest suuremat tähelepanu toidu tervislikkusele ja puhtusele. Lisaks leidsid äramärkimist ka sellised ettepanekud nagu maal tegutsevate väikeettevõtete toetamine (seadusandluse lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine), turismi edendamine läbi huvi suurendamise kohaliku toidu vastu läbi oma “brandi” loomise ja piiriülese turismi giidi väljatöötamise (toidukett). Lisaks esitati veel ettepanekud maapiirkondade varustamiseks interneti ühendusega ning heade transpordiühenduste loomiseks. Kuigi Läänemere strateegia on alles koostamise järgus, on oluline juba praegu hakata mõtlema olemasolevate rahastamisinstrumentide kasutamisele ja projektide väljatöötamisele, et luua alus strateegias kavandatud tegevuste elluviimiseks. Eriti positiivne on see, kui erinevad huvigrupid regioonides leiavad ühise keele ning on valmis esitama ühiseid ettepanekuid. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. 8.2.Informatsioon keskkonna, arengu ja maakasutuse ümarlauast “Kohalikud omavalitsused partnerluses riigiga. Säästev Eesti 21, Aalborgi kokkulepe, Läänemere strateegia ja rahvusvaheline koostöö” 24. oktoobril 2008 Kuulati Irja Alakivi informatsiooni toimunud ümarlauast. Ümarlaua mõttevahetuse eesmärgiks oli koondada keskkonna, maakasutuse ja säästva arengu omavahel põimunud küsimused, et liikuda järgmiste eesmärkide saavutamisele, rahvusvahelise koostöö edendamisele ja konsensuse süvendamisele. Ümarlaua ettekanded on üleval Kohalike omavalitsuste portaalis http://portaal.ell.ee/13832 OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. 8.3. Informatsioon Põhjamaade-Baltimaade Aalborgi kokkuleppe täitmise edendamise projektitaotlusest Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusele ja võrgustiku eesistumise roteerumisega seotud asjaoludest Kuulati Irja Alakivi informatsiooni esitatud projektitaotlusest (materjal lisatud). ELL on partneriks Säästva Arengu Instituudile, kes on projekti eestvedaja. ELL panus projekti on 1000 EURi. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. 8.4. Informatsioon HTM ministri 02.10.2002.a määruse nr 69 "Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord" eelnõu muutmisest. Kuulati Hille Ilvese informatsiooni eelnõust. Muudatuste eesmärgiks on viia kooskõlla 01.09.2007.a jõustunud huvikooli seadus ja antud määrus. 1) sõna “huvialajuht” asendatakse sõnaga “huvijuht”. 2) huvikooli pidajal on õigus kehtestada huvikooli töötajate atesteerimise kord. Huvikooli seaduses on huvikooli töötajate loetelu jäetud avatuks: õpetajad, treenerid, noorsootöötajad, huvihariduse spetsialistid. Kuna nende ettevalmistus, teadmised, oskused on väga erinevad ei ole võimalik kõikidele ühtseid atesteerimise aluseid kehtestada. HTM korraldas küsitluse KOV-de hulgas: kas KOV-d on nõus ise kehtestama atesteerimistingimused? Vastas 28 KOV, kes pooldasid ise kehtestada atesteerimistingimusi. OTSUSTATI: Võtta infomatsioon teadmiseks. 8.5. Informatsioon KOV juhtide koolitusreisist Soome 8.-11.12.2008 Kuulati Irja Alakivi informatsiooni toimuvast koolitusreisist. Programm lisatud. OTSUSTATI: Võtta infomatsioon teadmiseks. 8.6. Tallinna kesklinna valitsuse pakkumisest osalemiseks 2009.a Tallinna Vanalinna Päevadel Jüri Võigemast tutvustas Tallinna kesklinna valitsuse kirja (lisatud), milles tehakse ettepanek omavalitsustele, et soovi korral võiksid nad osaleda 2009.a Vanalinna Päevadel toimuvatel erinevatel üritustel. OTSUSTATI: Võtta infomatsioon teadmiseks ja edastada kiri ELL liikmetele. Järgmine ELL juhatuse koosolek toimub 9. detsembril Jõgeval. Viktor Svjatõ¨ev Inga Köster Koosoleku juhataja Protokollija Protokolli lisad: 1. Registreerimisleht – 1 lehel 2. Päevakorra ja otsuste projekt – 2 lehel 3. PKP 1 – Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu muudatusettepanekud – 11 lehel 4. PKP 4 ja PKP 8.4 – Hille Ilvese memod Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõust ning HTM ministri määrusest nr 69 “Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord” eelnõu muutmisest – 1 lehel 7 5. PKP 5 – Irja Alakivi memo Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu ning Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude vahelise koostööprotokolli projekt – 2 lehel 6. PKP 8.3 – Säästva Eesti Instituudi projekti plaan ning ELL partnerluskiri – 6 ehel 7. PKP 8.6 – Tallinna kesklinna valitsuse kiri 12.11.08 nr 9-51/2106 – 1 lehel
Viimati muudetud: 15.05.09 |
 |
|
|
||
|
||||
