 |
 |
|
|||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||
 |
|||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
| Portaal | Otsi | Sisukaart |
  Linnade ja Valdade Päevad 2012 - 15.-16. veebruar Tallinnas
|
Esileht
Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 12. augustil 2008 algusega kell 13.00 Tallinnas, ELL büroos (Ahtri tn 8 III korrus). EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 7 Tallinn, 12.08.2008 Algus kell 13.00, lõpp kell 15.15 Koosoleku juhataja: Urmas Kruuse Protokollija: Inga Köster Juhatuse liikmetest osalesid: Urmas Kruuse (Tartu Linnavalitsus), Viktor Svjatõ¨ev (Jõgeva Linnavalitsus), Kersti Sarapuu (Paide Linnavalitsus), Ain Kiviorg (Sillamäe Linnavalitsus), Ingrid Danilov (Haapsalu Linnavalitsus) Puudusid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus) ja Urve Tiidus (Kuressaare Linnavalitsus). Kutsutud: Mart Järvik (Järvakandi Vallavalitsus), Orm Valtson (Saue Linnavalitsus), Tanel Mõistus (Keila Linnavalitsus), Marju Sepp ja Katrin Kendra (Tallinna Linnavalitsus), Reno Laidre (Elva Linnavalitsus), Ivar Unt (Valga Linnavalitsus) ningELL büroost Jüri Võigemast, Tiit Kirss, Hille Ilves, Peep Kirsima, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann, Terje Lillo ja Inga Köster. OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord: 1. Seisukoha kujundamine 2009. aasta Riigieelarve kavandamise protsessi küsimustes. (Jüri Võigemast, Tiit Kirss; Urmas Kruuse): · Kohalike omavalitsuste tulubaasi prognoosid, sh üksikisiku tulumaks, maamaks ja tasandusfond; · Ministeeriumite poolt Rahandusministeeriumile esitatud kohalike eelarvete eraldiste kavad ministeeriumite haldusala valdkondades. 2. Seisukoha kujundamine Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli ettevalmistamise küsimustes. Jüri Võigemast, Urmas Kruuse 3. Eesti Linnade Liidu volikogu koosoleku kokku kutsumine. Urmas Kruuse 4. Muud küsimused Päevakorrapunkt 1 Seisukoha kujundamine 2009. aasta Riigieelarve kavandamise protsessi küsimustes: · Kohalike omavalitsuste tulubaasi prognoosid, sh üksikisiku tulumaks, maamaks ja tasandusfond; · Ministeeriumite poolt Rahandusministeeriumile esitatud kohalike eelarvete eraldiste kavad ministeeriumite haldusala valdkondades Tulenevalt eelarveprotsessis kujunenud keerulisest olukorrast tutvustas Jüri Võigemast juhatuse koosolekuks ettevalmistatud materjali Seaduses on fikseeritud, et maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekub 11,9% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Täna me ei tea, kas on võimalik, et riigieelarve menetlemise käigus avatakse kohalikele eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu muutmise protsess. Vastav oht on olemas kui riigieelarve tulude ja kulude kärped väga suureks osutuvad. Maamaksu osas on seadusega fikseeritud, et maamaks laekub omavalitsusüksuse eelarvesse. Kui reaalne on oht, et riik muudab seadust nii, et ainult mingi osa maamaksust laekub omavalitsustele? Tasandusfondi suurus fikseeritakse iga-aastaselt riigieelarves ja jaotus määratakse kindlaks KOV liitude ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel. Kas on ohtu, et võidakse kavandada tasandusfondi mahu vähendamist või võidakse kavandada vangerdusi tulubaasi erinevate komponentide vahel sh tasandusfondi ja üksikisiku tulumaksu vahel? Ministeeriumid ei ole seni töörühmades esitanud mingeid eelarvenumbreid. Selgust ei ole ei keskkonnatasude osas, hariduse rahades, koolitoidus, sotsiaaltoetustes ega ka teede rahades. Lõplikku 2009.aasta majandusprognoosi on oodata 25. augustil. Alles siis on võimalik täpsemalt näha, milline on tulude prognoos, kas ja millises mahus riik omavalitsustelt senistest riigieelarve eraldistest kärpida kavandab a mille osas peaksime endale selgeks tegema, kus me ei saa läbirääkimistes järele anda ning kuidas saame omavalitsuste tulubaasi kaitsta. Jüri Võigemast tõi välja võimaliku ettepaneku, et juhul kui riik annab teada, millist KOV rida ja kui palju kavatsetakse vähendada, peaksime vastama omapoolsete ettepanekuga. Näiteks kui teede peale ei anta omavalitsustele 15%, vaid vähendatakse seda 10%-le, siis saame teha ettepaneku, et 5% ulatuses eraldataks raha projektipõhiselt mingile konkreetsele objektile (sillale, raudteeülesõidule vm). Teine võimalus oleks (mida me seni küll praktiseerinud pole), et Koostöökogu hakkab ühekordseid projektipõhiseid taotlusi esitama. Juhatuse koosolekul osalejad pidasid oluliseks kaitsta eelkõige neid komponente, mis moodustavad omavalitsuste tulubaasi. OTSUSTATI: Võtta informatsioon 2009. aasta Riigieelarve kavandamise protsessist teadmiseks. Päevakorrapunkt 2 Seisukoha kujundamine Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli ettevalmistamise küsimustes Jüri Võigemast informeeris koosolekul osalejaid, et sise- ja rahandusministeeriumi esindajatega oli arutusel variant viia läbi lõpp-protokolli mitu lugemist. Regionaalminister lubas kokku kutsuda läbirääkimiste üldkogu ja esimene lugemine toimuks 8. septembril. Teine lugemine või ka allkirjastamine oleks 15. septembril. Töörühmad tuleks veelkord kokku kutsuda enne 8. septembrit. Majandusprognoos peaks tulema 25. augustil ja 28.-ks on eeldatavasti olemas ka ministeeriumide poolsed numbrid. OTSUSTATI: Võtta informatsioon eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli ettevalmistamise protsessist teadmiseks. Päevakorrapunkt 3 Eesti Linnade Liidu volikogu koosoleku kokku kutsumine OTSUSTATI: Kutsuda kokku ELL volikogu 9.09.2008. Päevakorras seisukoha kujundamine Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 2009. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli ettevalmistamise küsimustes. Päevakorrapunkt 4 Muud küsimused 4.1. Tallinna ettepanekud Katrin Kendra tutvustas Tallinna ettepanekuid seoses kohalike omavalitsuste kapitalikulude finantseerimisel ja võlakoormuse arvestuses tekkivate probleemidega. Tallinn tõstatas küsimuse sellest, et edasises praktikas reguleerib võlakoormuse arvestust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Vabariigi Valitsuses on menetlemisel kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, mis kavatsetakse jõustada 1. jaanuarist 2009 .aastal ning millega tunnistataks kehtetuks valla- ja linnaeelarve seadus. Praktikas juhinduvad omavalitsuste juhid ja eelarvespetsialistid eelarvestamisel valla- ja linnaeelarve seadusest. Võlakoormuse arvestust reguleerib eelnimetatud seaduse paragrahv 8. Samas on tekkinud olukord, kus omavalitsusüksuste jaoks seaduse tasandil piiranguna sätestatud väga olulise näitaja arvestusmetoodikat on asutud täpsustama muude, sageli ka seadust tõlgendavate ja täpsustavate aktidega, mida eraldiseisvatena ei saa käsitleda õigustloovate aktidena või hoopis kokkuleppeliste metoodikatega. 11. veebruaril 2008 vastu võetud Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 17 (RTJ 17) rakendub tagasiulatuvalt kõikidele seisuga 1. jaanuar 2009 jõus olevatele senise RTJ 17 alusel sõlmitud lepingutele. Lisaks asjaolule, et selline tagasiulatuv jõustamine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, mis on sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 10 õigusriigi printsiibist tuleneva õiguskindluse põhimõttena, võib tekkida olukord, kus selle kohaldamine kehtivatele lepingutele tingib nende ümberklassifitseerimise. Lähtudes eelnevast tegi Tallinn ettepaneku sõnastada § 35 lg 2 p 7 järgmiselt: “muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus rahast loobumist, välja arvatud enne 1. jaanuari 2008 sõlmitud teenuste kontsessioonilepingutest tulenevaid kohustused”. Veel tegi Tallinn ettepaneku, et finantsjuhtimise seaduse eelnõusse võiks lisada sätte mis võimaldaks lisaks välisabi sildfinantseerimiseks võetavatele laenudele võlakoormuse arvestusest välja jätta ka laenud, mis võetakse välisrahastusega projektide omafinantseerimiseks, kusjuures sellisel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud laenuks luba taotlema rahandusministrilt. Nimetatud säte võimaldaks välistada olukorra, kus vallal või linnal jääb kasutamata välisabi põhjusel, et vallal või linnal puudub võimalus tagada projektile omafinantseering. Kontrolli tagamiseks on välisrahastusega projekti omafinantseerimiseks võetava laenu võlakoormuse arvestusest välja jätmiseks vajalik taotleda luba rahandusministrilt. See tagab Rahandusministeeriumile kontrolli projektipõhiste laenude võtmise üle (sh tingimuste ja mahu üle). OTSUSTATI: Toetada Tallinna ettepanekuid. Urmas Kruuse Inga Köster Koosoleku juhataja Protokollija Protokolli lisad: 1. Registreerimisleht – 1 lehel 2. PKP 1 ja 2 – Materjal seisukoha kujundamiseks 2009.a riigieelarve kavandamise protsessi küsimustes.
Viimati muudetud: 15.05.09 |
 |
|
|
||
|
||||
