I Omavalitsuste tulubaasi ümberkujundamine

• Viia lõpule üksikisiku tulumaksu jaotamine riiklikuks ja kohalikuks tulumaksuks. Taotleda riigi poolt antud maksuvabastuste ja –soodustuste kaotamist kohalikele omavalitsustele laekuvalt tulumaksult.

• Taotleda  uue "Kohalike maksude seaduse" väljatöötamist.

• Tõsta tasandusfondi mahu arvelt kohalike omavalitsuste maksubaasi.

• Taotleda amortisatsioonieraldiste lülitamist omavalitsuste tulubaasi alates 2004. aastast.

• Kohalikele omavalitsustele stabiilsete teehoiuvahendite tagamiseks valmistada ette "Teeseaduse muutmise seadus".

• Analüüsida kehtivate arvestuslike õpilaskoha koefitsientide mõju hariduskulude jaotusel valdade ja linnade vahel, arvesse võttes õpilaste arvu kõikumist erinevates kooliastmetes ja eriõppeklassides.

II Kohalike omavalitsuste õiguslik kaitse, ettepanekud õigusaktide muutmiseks, õigusaktide väljatöötamine

• Analüüsida ettevalmistavate õigusaktide mõju kohalike omavalitsuste tegevusele ning rakendada vajadusel "Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusega" antud seaduslikku õigust  oma liikmete ühiste huvide kaitsmisel.

• Analüüsida ja vajadusel esitada ettepanekud "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse", "Koolieelsete lasteasutuste seaduse" ja "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" ning teiste õigusakte muutmiseks seoses kohalike omavalitsusüksuste seotusega palgaläbirääkimistega.

• Ettepanekud "Maareformi seaduse" muutmiseks eesmärgiga anda linnades maa, mis on vajalik linna arenguks, munitsipaalomandisse.

• Osaleda uue "Kohaliku omavalitsuse seaduse" väljatöötamisel.

• Töötada ELL liikmetega ühiselt välja kohalike omavalitsuste poolt kehtestatavate õigusaktide näidisprojekte.    

III  Kohalike omavalitsuste informeerituse tagamine

• Kohalike omavalitsuste infobaasi pidamine ja loomine.
• Abi EL struktuurfondide vahendite taotlemisel ja kasutamisel.

IV Koostöö- ja teabevahetusvõrgustike arendamine

• Edendada koostöövõrgustikke "Tervislikud linnad" ja "IMPROVE" (Koostöövõrgustik arusaamise süvendamiseks EL keskkonnapoliitikatest, strateegiatest ja tegevuskavadest, eesmärgiga kaasa aidata Euroopa Liiduga liitumisele ja säästva arengu põhimõtete rakendamisele).

• Arendada teabevahetust ja koostööd erialaliitude, ühingute ja seltsidega nii Eestis kui välismaal eesmärgiga parendada elukeskkonna kvaliteeti ja oskusi ning võimalusi selle seireks kohalikes omavalitsustes.

V  Välissuhted

Aastatel 2003-2005 toimuvad Eesti Linnade Liidu välissuhtluses väga olulised muudatused, mis on tingitud Eesti tõenäolisest ühinemisest Euroopa Liiduga:

a) võrdväärse partnerina teiste liikmesriikide omavalitsusliitudega on Eesti Linnade Liit kohustatud osalema Euroopa rahvusvahelistes omavalitsusorganisatsioonides ja töögruppides, et mõjutada otsuste vastuvõtmise protsesse ja olla kursis toimuvaga;

b) tunduvalt suurenevad rahalised kulutused, sest ülalpeetavast on saanud võrdväärne partner;

c) koostöö laieneb kolmandatele riikidele, sest selleks tööks eraldatakse kuni 1% siseriiklikust koguproduktist.

Välissuhtlus jätkub samades valdkondades, kuid uuel tasandil.

A. Osalemine rahvusvahelistes omavalitsusorganisatsioonides

• Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE)
• Euroopa Liidu Regioonide Komitee (COR)
• Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), s.h juhtkomitee, keskkonnakomitee, transpordikomitee, välissuhtlejate võrgustik, avaliku hanke võrgustik, tööhõive võrgustik, twinning, naisõiguse võrgustik
• Läänemere Riikide Subregionaalne koostöö (BSSSC)
• Läänemere Linnade Liit (UBC)
• IULA/UTO liit

B. Kahepoolne koostöö rahvuslike omavalitsusliitudega

Koostöö eesmärgiks on olla kursis kohaliku omavalitsuse olukorra ja arengutega teistes maades ning edendada omavalitsusüksuste omavahelist partnerlust. Seni on koostööd tehtud Norra Omavalitsuste Liidu (Kommunenes Sentralforbund - KS), Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu (Kuntaliitto – KL), Rootsi Omavalitsusliidu (Svenska Kommunförbundet), Flandria Linnade ja Valdade Liidu (Vereniging van Vlaamse Steden en Gemeenten – VVSG), Taani Omavalitsusliidu (Local Government Denmark - LGD), Hollandi Omavalitsusliidu (VNG), Poola Linnade Liidu (Zwiazek Miast Polskich), Ukraina Linnade Liidu, Läti Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu, Leedu Kohalike Omavalitsuste Liiduga (Lietuvos Savivaldybiu Asociacija).

C. Rahvusvahelised koostöövõrgud ja - programmid

• Põhjamaade omavalitsusliitude võrgustik
• Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohalike omavalitsuste võrgustik (CEEC-Local Government Network – LOGON).

D. Koostöö uute kandidaatriikide- ja kolmandate riikidega pärast Euroopa Liiduga liitumist

E.  Eesti Linnade Liidu liikmeslinnade välissuhtlejate võrgustiku loomine