ORGANISATSIOON

Eesti Linnade Liit  on omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus, kes esindab oma liikmete ühishuve ja korraldab koostööd.

Liidu liikmed on liidus esindatud oma esindajate kaudu, keda valivad kohalike omavalitsuste volikogud oma volituste tähtajaks.

20. oktoobril 2002. aastal toimusid järjekordsed kohalike omavalitsuste volikogude valimised, millega lõppesid 17. oktoobril 1999 aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel moodustunud volikogude poolt valitud esindajate volitused, kes esindasid Eesti Linnade Liidu liikmeid ajavahemikul 2000 – 2002.

LIIKMELISUS

Eesti Linnade Liidu koosseisu kuulusid  2000. aastal  48  linna/valda/alevit, 2002. aastal 44  linna/valda/alevit elanike arvuga kokku 926 500. Liidu liikmete loetelu seisuga 23. jaanuar 2003. a on toodud lisas 1. 

JUHTIMINE JA TÖÖKORRALDUS

Linnade Päev

Liidu kõrgeim organ on Linnade Päev (liidu liikmete esindajate üldkoosolek), mis tuleb kokku vähemalt kord aastas. Liidu iga liige saadab Linnade Päevale oma esindajad.

Aruandeperioodil läbiviidud Linnade Päevad:

14. jaanuaril 2000. aastal Tallinnas
 
- Eesti Linnade Liidu tegevus 1997–1999
- Eesti Linnade Liidu juhatuse valimine
- Eesti Linnade Liidu revisjonikomisjoni valimine
- Eesti Linnade Liidu 2000.aasta liikmemaksudest
- Haldusreformist

23. novembril 2000. aastal Tartus  (koos omavalitsusfoorumiga)

- Eesti Linnade Liidu 2000. aasta tegevuse ning 2000. aasta eelarve oodatava
   täitmise aruanne
- 2000. aasta revisjoni kontrollakti kinnitamine
- Eesti Linnade Liidu tegevuskava 2001. aastaks
- Eesti Linnade Liidu 2001. aasta liikmemaks ning eelarve tulud ja kulud
   kogusummas.

22. novembril 2001. aastal Tartus (koos omavalitsusfoorumiga)

- ELL 2001. aasta tegevuse aruanne ja 2001. aasta eelarve oodatav täitmine
- ELL tegevussuunad aastaks 2002
- Revisjoni kontrollakti kinnitamine
- ELL 2002. aasta liikmemaks ning eelarve tulud ja kulud kogusummas

Juhatus

ELLi täidesaatvaks organiks on juhatus, mis moodustatakse esindajate poolt territoriaalsel ja elanike arvu printsiibil. Juhatusse kuulub 21 liiget. Juhatuse koosseis ajavahemikul 2000-2002 on toodud lisas 2.

2002. aasta jooksul toimus 10 juhatuse koosolekut, mille käigus olid kõne all kõik 2002. aasta  tegevussuundades fikseeritud teemad, eriti põhjalikult käsitleti 2003. aasta riigieelarvet. 

Revisjonikomisjon

Liidu finantsmajandustegevust, asjaajamist ja aruandlust kontrollib revisjonikomisjon, mida juhib revisjonikomisjoni liikmete hulgast ja poolt valitud esimees. Revisjonikomisjoni liikmeteks olid aastatel 2000-2002 Tiit Beeren, Mihkel Juhkami, Tiit Kuusmik, Toomas Sonts, Tiit Tõnts, Taimi Vilgas, Aivar Nigol.

Eesti Linnade Liidu büroo

ELL büroo korraldab liidu organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist. Büroo peamised ülesanded on:

• Linnade Päeva ja ELL juhatuse otsuste realiseerimine;
• kohalike omavalitsuste ühistegevuse koordineerimine, arendamine ja korraldamine;
• Linnade Päeva, juhatuse koosolekute ja omavalitusürituste korraldamine ning nende materjalide ettevalmistamine;
• õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine;
• teabepäevade ja seminaride korraldamine;
• koostöö rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonide ja välisriikide omavalitsusliitudega;
• väliskoostööprogrammide ja -projektide vahendamine kohalikele omavalitsustele;
• ELL juhatuse, eelarveläbirääkimiste ja muude omavalitsusi puudutavate materjalide tutvustamine Eesti Linnade Liidu interneti koduleheküljel aadressil www.ell.ee.

Eesti Linnade Liidu poolt 2002. aastal  koostatud õigusaktide eelnõude kohta arvamuste ja kooskõlastuste loetelu on toodud lisas nr 3.

LINNADE LIIDU TEGEVUS AJAVAHEMIKUL  2000-2002

Linnade Liidu  tegevussuunad on kujunenud lähtudes liidu liikmete ettepanekutest ning  Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide poolt kavandatavatest õigusaktidest. Ajavahemikul 2000-2001 olid suuremateks tegevusvaldkondadeks haldusreform, kohaliku omavalitsuse alase seadusandluse täiustamine, kohalike eelarvete tulubaas ning eurointegratsiooniga seonduvad küsimused.    

22. novembril 2001. aastal toimunud Linnade Päeval konkretiseeriti liidu  tegevussuundi 2002. aastaks järgmiselt: 

I  ELL initsiatiivid

• Taotleda omavalitsuste tulubaasi suurendamist omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamise teel ning tulumaksu jaotamist riiklikuks ja kohalikuks maksuks.

• Algatada  riigi omanduses olevate tühjade maade munitsipaliseerimise protsess.

• Algatada kohtumised erakondadega omavalitsusi huvitavates küsimustes.

II  2003. aasta riigieelarve projekti koostamise protsess

• Seisukohtade väljatöötamine ja nende kaitsmine 2003. aasta eelarveläbirääkimistel nii riigieelarvest taotletavate toetuste kui ka riigilt ülevõetavate funktsioonide osas. Taotleda investeeringute lülitamist ühtse paketina omavalitsuste eelarvesse.

• Nõuda ministrite kaasamist valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni töösse, eesmärgiga tõhustada läbirääkimisi.

• Mitte arvestada kolmandate poolte poolt sõlmitud kokkuleppeid munitsipaalkoolide pedagoogide astmepalkade tõstmiseks, toimetulekutoetuse maksmisel toimetulekupiiri tõstmiseks enne vastavate arvutuste tegemist ja rahalise katte leidmist.

III Eurointegratsiooni protsess

• Osalemine eurointegratsiooni protsessis. Taotleda ELL-i esindamine Brüsselis.

• Kaitsta kohalike omavalitsuste huve Euroopa Liidu direktiivide rakendamiseks vastuvõetavate õigusaktide väljatöötamisel.

• Taotleda Linnade Liidu kaasamist otsuste vastuvõtmise protsessi seoses Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisega.

IV Haldusreformi läbiviimise protsess

• Seista vastu riigiorganite poolt koostatavatele õigusaktidele, mis toovad kaasa kohalike omavalitsuste bürokratiseerimise.

• Taotleda, et haldusreformi läbiviimisel, sealhulgas omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise korral,  arvestataks linnade seisukohti linnapiiride muutmisel.

EESMÄRKIDE TÄITMINE

I  EESTI LINNADE LIIDU INITSIATIIVID

• Omavalitsuste tulubaasi suurendamine omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamise teel; tulumaksu jaotamisest riiklikuks ja kohalikuks maksuks.

2002. aastal toimus diskussioon Rahandusministeeriumiga omavalitsuste tulubaasi ümberkujundamise küsimuses. Protsessi aeglustas oluliselt aasta algul valitsuses toimunud muudatused, sealhulgas ministrite vahetumine. Diskussiooni käigus selgitati kehtiva finantseerimissüsteemi puuduseid, eelkõige nn tasandusfondi ebaproportsionaalset suurust võrreldes maksutuluga, tulumaksuvaba miinimumi pideva kasvu negatiivset mõju omavalitsuste tulubaasile,  tasandusfondi jaotusmehhanismi põhimõtte ebaefektiivsust,  sihtotstarbeliste eraldiste otstarbekust jms.

Omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamist takistab kõige enam  keskvalitsuse usaldamatus omavalitsuste suhtes, mis on eelkõige põhjustatud madala keskmise töötasuga valdade tulumaksust laekuva maksutulu osatähtsuse väiksusest ja ebaproportsionaalsusest võrreldes arenenud linnadega. Enamikes erakondades levib  ettekujutus, nagu oleks  vaja  vähendada maksutulu osatähtsust omavalitsuse tuludes, sisuliselt siis omavalitsuste külanõukogustumise-printsiip. 2002. aasta diskussiooni tulemusel asendati vabariigi keskmisel tulul põhinev tasandusfondi jaotusmehhanism nn arvestusliku kulu põhise mehhanismiga. Kinnistunud on arusaamine, et  omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamine ei ole efektiivne, kui tulumaksuvaba miinimum kasvab jätkuvalt. Rahandusministri poolt Omavalitsusfoorumil (05.12.2002) esitatud radikaalne ettepanek – vabastada omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaksu osa tulumaksuvabast miinimumist –,  võimaldaks edaspidi vähendada siirdeid riigieelarvest omavalitsuste eelarvetesse üksikisiku tulumaksu osa suurendamise kaudu.

Linnade Liidu initsiatiivi realiseerimine 2002. aastal ja vastavate poliitiliste otsustuste tegemine 2002. aasta riigikogu koosseisu puhul polnud reaalne. Samas on omavalitsuste tulubaasi ümberkujundamise protsess alanud ja ilmselt pöördumatu. Negatiivsete arengute vältimiseks on Linnade Liidu edasine osalemine selles protsessis möödapääsmatu.

• Riigi omanduses olevate tühjade maade, v. a. põllumaa, mida ei tagastata, erastata ostueesõigusega ning mis ei ole jäetud riigi omandisse, lihtsustatud munitsipaliseerimise protsess.

Protsessi pole siiani õnnestunud asjakohase ministri, keskkonnaministri, põhimõttelise vastuseisu tõttu algatada.  Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Maareformi seaduse §28  (munitsipaalomandisse antav maa) ei ole vaja muuta ning viitab asjaolule, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada territoriaal-planeerimist ning planeering on kõigi maaomanike suhtes ühtviisi kehtiv.
Keskvalitsusele pole vastuvõetav munitsipaliseeritud maa müügist saadava raha laekumine omavalitsuste eelarvetesse. Puudub usaldus omavalitsuste vastu ning kardetakse korruptsiooni. Erakondadel on erinevad seisukohad maa müümise osas välismaalastele.

Probleemile on jätkuvalt vaja otsida lahendust uue Riigikogu koosseisuga, lähtudes Linnade Liidu liikmekonna huvidest ning arvestades vajadust lahendada mittepõllu- ja metsamaa munitsipaliseerimise küsimused eraldi.

• Kohtumised erakondadega omavalitsusi huvitavates küsimustes.

Kohtumised juhtivate erakondade esindajatega on toimunud vastavalt vajadusele, mille käigus on kuulatud erakondade seisukohti ja selgitatud Linnade Liidu seisukohti. Suhtlemine erakondadega on aidanud kaasa  liidu poolt püstitatud eesmärkide saavutamisele.

Lisaks Linnade Päeva poolt püstitatule on liidu liikmete ettepanekute kohaselt algatatud järgmiste küsimuste lahendamine:

• Algatati ümarlaud põllumajandusministriga, et vaadata üle toiduhügieeni üldeeskiri ja selle alusel kehtestatud nõuded kooli- ja koolieelsete lasteasutuste sööklate seadusekohaseks tunnustamiseks.

Tõstatatud küsimuses on toimunud aastatel 2001-2002 mitmeid nõupidamisi Põllumajandusministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Ministeeriumitele teadvustati probleemi olemus ja analüüsiti läbi arvukalt alternatiivettepanekuid. Pooli rahuldavat lahendust sööklatele esitatavate nõudmiste  leevendamise osas ei ole leitud. Saavutati nn euronõuete rakendamise tähtaegade edasilükkamine vastavalt omavalitsusega kooskõlastatud tähtaegadele. Omavalitsusi rahuldavat täiendavate vahendite eraldamist pole põhimõtteliselt saavutatud.

• Kohalike omavalitsuste poolt rakendatavate AIDS-i ennetamise ning muude tervise edendamisele suunatud programmide finantseerimise täiendamiseks tehti  Sotsiaalministeeriumile ettepanek muuta "Hasartmängumaksu seadust", nähes ette  hasartmängumaksust teatava osa vahendite laekumist kohalikele  omavalitsustele.

Riigikogu võttis vastu otsuse kasutada hasartmängu vahendeid kunstimuuseumi ja Kultuurkapitali rahastamiseks.

• Rahandusministrilt paluti kaasabi lahenduse leidmiseks kohalike omavalitsuste poolt NEFCO-lt linnade keskkonnaprogrammi teostamiseks võetud laenudelt seni makstud ja veel makstavate laenuintresside mittemaksustamiseks tulumaksuga.

16. oktoobril 2002. aastal ratifitseeris Riigikogu Eesti Vabariigi ja NEFCO  vahelise lepingu NEFCO õigusliku staatuse kohta Eesti Vabariigis, mille kohaselt NEFCO ja selle tegevust, investeeringuid ja nendelt saadavat tulu ei maksustata tulumaksuga ega kapitalikasvu maksuga.

• Arvestades kohalike omavalitsuste käsutuses olevaid rahalisi ressursse ja juba seadustega pandud ülesannete täitmist, mis ei võimalda rakendada etteantud tähtajaks kõiki euronõudeid, pöörduti sotsiaalministri poole ettepanekuga vaadata kriitiliselt läbi paari viimase aasta jooksul ministeeriumi poolt koostatud või koostamisel olevad nn. euronõuetest tulenevad ministri ja valitsuse määrused, ning teha valikud, mis nendest on Eesti praegust majanduslikku olukorda arvestades otstarbekad ja võimalikud.

Sotsiaalministeerium on põhimõtteliselt vastu nõuete leevendamisele. Lahenduseks võib olla nõuete rakendamise tähtaegade edasilükkamise taotlemine.

• Ettepanek peaministrile kaasata eelarveläbirääkimistesse asjaomased ministrid.

2003. aasta eelarveläbirääkimistel osalesid rahandusminister, haridusminister, sotsiaalminister, kultuuriminister. Ministrite osalemine tõstis eelarveläbirääkimiste konstruktiivsust.

• Ettepanek  peaministrile nõuda  seaduseelnõude seletuskirjades kõigi eelnõu rakendamisega seonduvate  kulutuste kajastamist.

Ettepanek vastu võetud ning kulutuste esitamine eelnõudes seadusega sätestatud. Kahjuks täidetakse seadust äärmiselt halvasti, demagoogiliselt arvestatakse seletuskirjas kulutusi, mis kaasnesid ministeeriumil eelnõu ettevalmistamisega. Justiitsministeerium lubab õigustloovate aktide kooskõlastamise protseduuri parandada e-õiguse rakendumisega.

• Ettepanek peaministrile lahendada üksikisiku tulumaksu jaotamine riiklikuks ja kohalikuks maksuks, ning suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu suurendamise teel.
 
Põhimõtteline kokkulepe üksikisiku tulumaksu jaotamiseks  riiklikuks ja kohalikuks maksuks on  saavutatud.  Küsimuse lõplik lahendamine toimub peale Riigikogu uue kooseisu valimisi koos vastavate maksupoliitiliste otsustega.

• Ettepanek peaministrile alustada "Teeseaduse" täitmist ning eraldada kütuseaktsiisist 25-30% omavalitsustele teede ja tänavate ehituseks ja remondiks.
 
Teede- ja Sideministeerium nõustus omavalitsuste seisukohaga, et teehoiuks eraldatavad vahendid on ebapiisavad, ning lubas taotleda vastavaid otsuseid valitsuselt ja Riigikogult. 2003. aasta riigieelarves ei arvestatud aga omavalitsuse taotlustega. Küsimuse lahendamine vajab "Teeseaduse" muutmist.

• Ettepanek rahandusministrile rakendada kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga välislaenu- ja  välisabiprojektide välisfinantseeringu osalt makstavat käibemaksumäära 0%-ni, ning pikendada vähemalt kuni 31. detsembrini 2002.a. käibemaksumäära 0% kogufinantseerimiselt välisabiprojekti puhul, mille maksumus sisaldab Eesti-poolset kaasfinantseerimist, kuid mida finantseeritakse välisvahenditest vähemalt 60% ulatuses.

Rahandusministri 26. aprilli 2002. aasta määrusega nr 59 muudeti rahandusministri 18.12.2001. a  määrust nr 118 §1 lg2 järgmiselt: "Kuni 2003. a  31. detsembrini rakendatakse käibemaksusoodustusi ka välisabiprojektide puhul, mille maksumus sisaldab Eesti-poolset kaasfinantseerimist, kuid mis finantseeritakse välisvahenditest vähemalt 60% ulatuses. Eesti-poolset kaasfinantseerimist sisaldavate välisprojektide puhul rakendatakse käibemaksusoodustusi välisabiprojekti välisvahenditest finantseeritavale osale.”

• Ettepanek peaministrile viia lõpuni kavandatud omandireform ning lahendada tagastatud elamutes elavate sundüürnike probleem kui omandireformi osa, kasutades selleks eelkõige erastamisest laekunud vahendeid.

Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määrusega nr 155 muudeti “Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda”, täiendades raha eraldamise sihtotstarvete loetelu võimalusega anda tagastamatut toetust kohalikele omavalitsustele üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks tagastatavate eluruumide üürnike jaoks. Majandusministeerium teatas ühtlasi, et ministeeriumis on probleemi lahendamiseks väljatöötamisel riiklik elamumajanduse strateegia.

• Ettepanek peaministrile kustutada aastatel 1992-1994 riigigarantiiga võetud kütuselaenude viivised ning alustada läbirääkimisi nimetatud laenude intresside suuruse osas.

Rahandusministeeriumi esindajatega on toimunud konsultatiivkohtumisi. Majandus-ministeerium on väljendanud valmisolekut osalemiseks läbirääkimistel. Ministeeriumite poolset komisjoni koosseisu ei ole veel kinnitatud.

• Augustis 2002 pöördumine rahandusministri poole tulumaksuga seonduvates järgmistes küsimustes: teha elukoha registreerimine rahvastikuregistris kohustuslikuks; kuni rahvastikuregistri kohustuslikuks muutmiseni lugeda maksumaksja elukohaks maksudeklaratsioonis deklareeritud elukoha andmed, juhul kui pärast deklareerimist ei ole tehtud rahvastikuregistrisse elukoha osas muudatusi; tõsta toetusfondi arvelt omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa; kompenseerida kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi muutusega ja muude tulumaksuvabastustega kaasnev tulumaksu laekumise vähenemine.

Menetlemisel Rahandusministeeriumis.

• Pöördumine Riigikogu poole ettepanekutega parkimisküsimuses.

Riigikogu poolt on parkimise korraldamiseks vastu võetud vastavad õigusaktid.

• Osalemine seadusloomes omavalitsusliitude baasseaduse küsimuses.

"Omavalitsusliitude seadus" on Riigikogus vastu võetud.

• Pöördumine õiguskantsleri poole seoses Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud õigusaktidega vallateede ja linnatänavate rahastamise ning toimetulekutoetuste maksmise küsimustes.

Õiguskantsler ei võtnud tõstatatud küsimusi menetlemisele, kuna tegu on üksikaktidega, mitte seadusloomega.

• Säästev areng, keskkonnakaitse, kohalik Agenda 21.

Tegevused on toodud lisas 4.
                          
II   2003.  AASTA  EELARVELÄBIRÄÄKIMISED

Kohalike omavalitsuste tulubaasi formeerimise küsimused on olnud liidu tegevuse prioriteetideks kogu aruandeperioodi jooksul. 2003. aasta eelarveläbirääkimisteks tegi Linnade Liit koos teiste omavalitsusliitudega Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud:

• Sõlmida kõrvuti 2003. aasta kokkuleppega pikemaajalisi (1-2 aastat) kokkuleppeid põhimõttelistes küsimustes, nagu näiteks tulubaasi kujunemine, maksumäärad, seosed makromajanduslike näitajatega jmt.

• Eraldada füüsilise isiku tulumaks riiklikuks ja kohalikuks tulumaksuks, andes kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse muuta kohaliku tulumaksu määra.

• Lülitada osa RIP-ist (amortisatsioonieraldised) omavalitsuste tulubaasi.

• Pidada otstarbekaks mitte tõsta põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate astmepalga alammäära võrreldes 2002. aasta tasemega enne, kui samasugust tööd tegevate, kuid kohalikest eelarvetest palka saavate pedagoogide ja teiste kõrgharidust nõudval ametikohal töötajate palk pole jõudnud samale tasemele.

• Kaasajastada kohalike maksude seadus.

• Täiustada tasandusvalemit ning leppida kokku tasandusvalemi aluseks olevad näitajad.

• Täita "Teeseadust" ning eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid kohalike teede ja tänavate hoiuks. Suurendada “Teeseaduse” puhul volikogude ning vähendada riigiametnike rolli ja jätta välja vahendite jaotuse teehoiu kavade alusel. Asendada nimetatud jaotus jaotusega kohalike teede ja tänavate pikkuse alusel (sarnaselt 1999. aastal efektiivselt toiminud jaotusega).

• Ministeeriumidel täita eelarveprojekti koostamisel "Täiskasvanute koolituse seaduse” ja “Hädaolukorraks valmisoleku seadusest” tulenevaid nõudeid.

• Muuta “Teeseaduse” §6 lõiget 4, nähes ette seaduses konkreetse vahendite eraldamise määra kohalike teede hoolduseks.

2003. aasta eelarveläbirääkimistel osalesid ka rahandusminister, sotsiaalminister, haridusminister, kultuuriminister. Mitmetes küsimustes toimusid kohtumised ka Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Läbirääkimiste tulemused kujunesid järgmiseks:

Eraldised riigieelarvest KTK ettepanek 01.08.2002 KTK ettepanek 12.09.2002 Kokkulepe 12.09.2002

Eelarvete tasandusfond (v.a. toimetulekutoetus)

* 1 153 300 000        1 293 300 000         1 123 300 000
Väikesaared 3 000 000   3 000 000               3 000 000
Koolieelsete lasteasutuste ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamine 
270  000 000             270 000 000                100 000 000
Õpilaste koolivedu           50 000 000             50 000 000 
Tagastatud tulumaksu hüvitis 279 390 000  

Investeeringuteotused kohalikele eelarvetele, s.h kohalikele teedele 
450 000 000               450 000 000                  253 490 000
KOKKU 2 205 690 000           2 066 300 000         1 479 790 000

* 12. septembril allkirjastatud läbirääkimiste kokkuleppes lugesid pooled kokkulepe tasandusfondi suuruses saavutatuks, juhul kui tasandusfondi suurus on vähemalt 2002. aasta tasemel (k.a 2002. a lisaeelarved).

Tulubaasi sidumist makromajanduslike näitajatega ei saavutatud. Riigikogu ei leidnud võimalust taastada tasandusfond 2002. aasta tasemele.

Läbirääkimistel saavutati kokkulepe võtta kasutusele kohalike eelarvete uus tasandussüsteem, mis lähtub arvestuslikest keskmistest kuludest.

Läbirääkimistel on Rahandusministeerium nõustunud ELL seisukohaga, et senine valdkondlik investeeringute süsteem ei õigusta end ning investeeringud tuleb lülitada omavalitsuste tulubaasi. Realiseerimine on aga takerdunud Haridusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vastuseisu tõttu.

Läbirääkimistel oli Linnade Liidu seisukoht, et hariduskuludeks (sisuliselt munitsipaalkoolide pedagoogide palgavahendite) ning toimetulekutoetusteks eraldatavate vahendite mahu osas omi ettepanekuid ei esitata ning lähtutakse Vabariigi Valitsuse ettepanekutest.

“Täiskasvanute koolituse seaduse” sätete täielikku täitmist Haridusministeeriumi poolt kavandatud hariduskulud ei võimalda. 2003. a ei ole kohalikele omavalitsustele otseselt eraldatud vahendeid “Hädaolukorraks valmisoleku seaduse” sätete täitmiseks.

Tulumaksu jaotamise kohta riiklikuks ja kohalikuks tulumaksuks on esitatud Linnade Liidu poolt korduvalt ettepanekuid. Need ettepanekud on sisaldunud ka Riigikogu liikmete poolt esitatud seaduseelnõudes.

SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID

2000. aastal toimus sotsiaalregistri käivitamine. Sotsiaalministeerium kohustas omavalitsusi muretsema arvuteid sotsiaalregistri pidamiseks kohalike eelarvete vahenditest. Linnade Liit tegi märgukirja sotsiaalministrile, juhtides tähelepanu asjaolule, et vastavalt seadusandlusele tuleb riigi põhiregistrite ja riiklike registrite pidamiseks vajalikud kulud ette näha riigieelarves. Vajalikke vahendeid omavalitsustele sotsiaalregistri pidamiseks pole aga ette nähtud 2001. aastast alates.

2001. aastal oli põhiliseks küsimuseks toimetulekutoetuste ülevõtmine kohalikesse eelarvetesse. 6. juunil 2001. aastal võttis Riigikogu vastu vastavasisulise “Sotsiaalhoolekande seaduse” muutmise, mis ei vastanud aga Põhiseadusele ja võimaldas täiendavad kohustused panna omavalitsustele ilma piisava rahastamiseta. ELL juhatuse õigeaegse sekkumise tõttu jättis president selle välja kuulutamata. Omavalitsusliitude ja Sotsiaalministeeriumi vaheliste läbirääkimiste tulemusel saavutati lõpuks kokkulepe “Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse” eelnõu redaktsiooni osas, mida aktsepteeris ka Riigikogu.

2002. aastal loodi töörühm toimetulekutoetuste administreerimisega seotud kulude vähendamiseks. Töörühm tegi järgmised ettepanekud Sotsiaalministeeriumile:

- võimaldada rahvastikuregistri andmete tasuta kasutamist;
- muuta sotsiaalregistri põhimäärust, eesmärgiga vähendada paberkandjal säilitatavate dokumentide mahtu ja säilitamistähtaegu;
- tõsta toimetulekutoetuse taotleja vastutust toetuse saamiseks esitatud andmete õigsuse osas;
- võimaldada isikule, kellel puudub alaline eluruum sotsiaalhoolekande seaduse mõistes või kellel puuduvad dokumendid eluasemekulude tõendamiseks, maksta toimetulekutoetust toimetulekupiiri kindlustamiseks;
- anda võimalus tasuda eluasemega seotud kulutused taotleja nõusolekul otse teenust osutanud ettevõttele.

2002. aastal jäi Linnade Liit eriarvamusele Sotsiaalministeeriumiga valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud toimetulekutoetuste reservi jaotamise osas. 

2003. aasta eelarveläbirääkimistel lepiti kokku mitte muuta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste finantseerimise ja väljamaksmise süsteemi kohalike omavalitsuste osas.  Kohalike omavalitsuste poolt sotsiaalvaldkonna ülesannete lahendamiseks rahvastikuregistrile esitatavate päringute mittetasuliseks muutmiseks lubab Sotsiaalministeerium esitada Vabariigi Valitsusele ettepaneku vastavate õigusaktide muutmiseks.

Sotsiaalministeeriumis on väljatöötamisel hooldusravi kontseptsioon, millega püütakse panna praeguste kohalike haiglate ülalpidamiskulud kohalike omavalitsuste õlgadele. Linnade Liit on nimetatud kontseptsiooni kohta esitanud korduvalt märkusi. Läbirääkimised jätkuvad.

Riigieelarvelised eraldised kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetusteks 2003. aastal (krooni)

                                                         2002                         2003
Toimetulekutoetusteks            376 000 000              306 000 000

Kuna president jättis välja kuulutamata “Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse” ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks veel selge toimetulekutoetuste saajate ring ning vajalik vahendite  vajadus toimetulekutoetuste maksmiseks.

HARIDUS JA KULTUUR

Alates 1. jaanuarist 2001. aastast on munitsipaalkoolide pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täiendkoolituse ja õpikute soetamise finantseerimine kohalike omavalitsuste ülesanne. Selleks  eraldatakse omavalitsustele igal aastal riigieelarvest vastavad vahendid.   
Vastavalt “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” paragrahvile 45: “Munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioon. Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtestab munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt Vabariigi Valitsus”.
ELL juhatus on seisukohal, et lähtuvalt Põhiseadusest; “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest” ning “Valla- ja linnaeelarve seadusest” on kohalikud eelarved iseseisvad ning kellelgi peale volikogu ei ole õigust otsustada selle kasutamise üle. Omavalitsusliitude Koostöökogu ei astunud seetõttu 2002. ja 2003. aasta palga alammäärade osas läbirääkimistesse. Probleem on aga selles, et TALO tõlgendab seda seaduse sätet erinevalt, ning on seisukohal, et iga üksiku omavalitsusega nad läbirääkimisi ei pea ning siis määrab alampalgad Vabariigi Valitsus TALO ettepanekul. Nii toimus see 2002. aastal. Käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole läbirääkimiste tulemused Vabariigi Valitsuse ja TALO vahel veel selgunud.

Omavalitsuste vahelise arvlemise korrastamiseks koolide tegevuskulude katmisel moodustati ELL initsiatiivil omavalitsusliitude ja Haridusministeeriumi esindajatest töögrupp vastava Vabariigi Valitsuse määruse väljatöötamiseks. Töögrupi ettepanekute alusel valmistati ette  Vabariigi Valitsuse määrus 30.10.2001. a.  nr 330 “Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord”. Seoses õiguskantsleri märkustega tühistati 19. novembri 2002. a. määrusega nr 349 säte: “Kui kokku ei lepita, tasutakse kulud Haridusministeeriumi poolt teatatud arvestusliku keskmise tegevuskulu alusel.” Kuna vastastikuses arvlemises esineb ikkagi probleeme, on saavutatud Haridusministeeriumiga kokkulepe töörühma töö jätkamiseks 2003. aastal.  

Huvitav ja kasulik koostöövorm on tekkinud linnade haridusametite osakondade juhatajatel, haridusnõunikel ja abilinnapeadel. 1998. aastal toimusid Toris esimesed õppepäevad suuremate linnade ja maakonnakeskuste haridusjuhtidele. Tänaseks on sellest välja kasvanud Eesti Linnade Haridusjuhtide Koostöökogu, milles osalemiseks pole enam erinevalt algusaegadest piiranguid – nüüd ollakse avatud kõikidele linnadele. Koostöökogust on tekkinud kasulik partner ja abiline Linnade Liidule.

Riigieelarvelised eraldised kohalikele omavalitsustele hariduse ja kultuuri finantseerimiseks aastateks 2002- 2003 (krooni)

                              2002                        2003
Hariduskulud 1 605 520 000            1 727 120 000
Koolitoit               65 000 000           103 400 000
Haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks  
100 000 000

Investeeringutoetused,

                         152 490 000                   258 006 000
* sealhulgas Haridusministeerium           188 706 000  
Kultuuriministeerium                                69 300 000

TRANSPORT JA SIDE

Koostöös Maanteeametiga koostati valla teede registri pidamise näidispõhimäärus ning  töötati välja registri pidamisega seotud arvutiprogrammid.  Senini ei ole positiivset lahendust leidnud Linnade Liidu ettepanekud  teede lihtsustatud korras munitsipaalomandisse andmiseks.
Teede- ja Sideministeeriumi vastuseisu tõttu ei ole aastatel 2000-2002 eraldatud põhieelarvega vahendeid kohalike teede ja tänavate hoiuks. Seadusega “Riigi  2002. aasta lisaeelarve” eraldati täiendavalt valla- ja linnaeelarvete toetusfondi 120 000 000 krooni ning jaotus omavalitsuste vahel anti Vabariigi Valitsuse pädevusse. Linnade Liidu ja teiste omavalitsusliitude ettepanekul jaotati sellest 65 miljonit krooni kõigi omavalitsusüksuste vahel, lähtudes teede ja tänavate pikkusest.
2003. aasta riigieelarvega on eraldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi real omavalitsusi silmas pidades 50 miljonit krooni, mille kasutamise üle otsustamise tahab ministeerium endale jätta.

VÄLISSUHTED

Linnade Liidu 2000.-2002. aasta välissuhete eesmärgiks oli liidu väliskoostöö ja sõprussidemete arendamine, omavalitsuste ametnike nõustamine ja ametioskuste täiendamine. Aasta-aastalt on  suurenenud Euroopa Liidu roll väliskoostöös, hõlmates aruandeperioodi  lõpuks põhilise osa ELL-i välissuhtlusest.

Seoses sellega oli ELL välissuhetes sellel perioodil oluline roll kahepoolsel koostööl ja selle tulemusena sihtfinantseerimise kaasabil teostatud projektidel, mille raames käsitleti Euroopa Liiduga liitumise praktilisi aspekte.

Suhted rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonidega

Eesti omavalitsuste jaoks on jätkuvalt olulisimaks rahvusvaheliseks foorumiks Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE). Eesti delegatsiooni koosseisu kuulus põhiliikmena Andrus Ansip (Tartu linnapea) ja asendusliikmena Urmas Sukles (Haapsalu linnapea). Andrus Ansip osales ka CLRAE alalise komitee töös.

Suhted Euroopa Liidu Regioonide Komiteega (COR), mis koosneb kohalike omavalitsuste esindajatest, on süvenenud. 2001. aasta oktoobris külastas Eestit Regioonide Komitee president  hr  Jos  Chabert,  et  alustada  Eesti  ja  Regioonide  Komitee  vahelise  ühise nõuandekomitee moodustamisega. Nõuandekomitee on alaliseks koostööorganiks kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga. Eestist hakkab nõuandekomiteesse kuuluma 8 kohaliku omavalitsuse mandaadiga liiget. Vastavasisuline Vabariigi Valitsuse eelnõu “Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsuse, millega Regioonide Komitee ja koostöös Regioonide Komiteega loodud Eesti kontaktkomitee vahelise ühise nõuandekomitee moodustamise teel muudetakse otsust 1/1998 assotsiatsiooninõukogu protseduurireeglite vastuvõtmise kohta” heakskiitmine on hetkel kooskõlastusprotsessis.

Jätkuvalt osaletakse Eoroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) töös. Delegaatide assambleesse kuulusid Jaanus Tamkivi ja Ain Kalmaru, poliitilisse komiteesse Urmas Sukles ja Rein Voog. Aruandeperioodil  osaleti  ka  keskkonnakomitee,  Agenda 21,  naisvõrgustiku  ja  Town Twinningu töös.

Aktiivselt osaletakse Läänemere piirkondlike organisatsioonide töös, mis on ellu kutsutud koostööks Euroopa Liidu struktuuridega.

Läänemere Riikide Subregionaalne Koostöö (BSSSC) esindab Läänemere regiooni huve Euroopa Komisjonis. Pärast Taanit usaldati organisatsiooni juhtimine Poola Lääne-Pomerania maakonnale. BSSSC VIII aastakonverents toimus meie liikmeslinnas Pärnus.

Läänemere Linnade Liit (UBC) ühendab üle saja linna kümnest Läänemere riigist. 14 Linnade Liidu liiget kuulub Läänemere Linnade Liitu ja juhatuses esindab Eestit Kuressaare.

Rahvusvahelised koostöövõrgud ja -programmid

1998. a suvel algatatud mitmeaastane projekt LOGON (Local Government Network) on suunatud Euroopa Liiduga liitumise aspektide tutvustamisele kohalikele omavalitsustele erinevate ürituste kaudu. LOGON-i tegevus kulmineerus kandidaatriikidele suunatud seminariga “Lobbying in Europe” oktoobris 2002, Viinis. Ilmus samanimeline mahukas trükis. Linnade Liitu esindab LOGON võrgustikus Mihkel Juhkami.

Linnade Liidu kontaktisikuks CEMRi poolt koordineeritavas säästva arengu alases liikumises “Kohalik Agenda 21” on Ille Allsaar.

Linnade Liit koordineeris Eestis sõpruslinnade liikumist Town Twinning. Liikmeslinnu abistati liikumise üritusteks raha taotlemisel EL programmist CAT (Community Assistance to Town Twinning).

Põhjamaade omavalitsusliitude võrgustik kaasas esmakordselt Baltimaade omavalitsusliidud, sealhulgas ka Linnade Liidu, oma nõupidamistele, et pärast EL-i laienemist 2003. aastal alustada ühiselt koostööd uute kandidaatriikidega.

Koostöö rahvuslike omavalitsusliitudega

Pidevalt teostatakse ja edendatakse koostööd teiste riikide rahvuslike omavalitsusliitudega. Uue suunana arendatakse eurointegratsiooni alast koostööd EL kandidaatriikide omavalitsuste ja nende liitudega.

Koostöös järgmiste omavalitsusliitudega: Norra Omavalitsuste Liit (Kommunenes Sentralforbund - KS),  Soome  Kohalike  ja  Regionaalsete  Omavalitsuste  Liit            (Kuntaliitto – KL), Rootsi Omavalitsusliit (Svenska Kommunförbundet), Flandria Linnade ja Valdade Liit (Vereniging van Vlaamse Steden en Gemeenten – VVSG), Taani Omavalitsusliit (Local Government Denmark - LGD), Hollandi Omavalitsusliit (VNG), Poola Linnade Liit (Zwiazek Miast Polskich), Ukraina Linnade Liit, Läti Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit, Leedu Kohalike Omavalitsuste Liit (Lietuvos Savivaldybiu Asociacija), teostasime ja teostame mitmeid pilootprojekte ja avaldasime trükiseid (loetelu lõpus).

ELL-i ja Poola Linnade Liidu vaheline koostööleping, mis sõlmiti 26. novembril 1999. aastal viieks aastaks, laienes 2002. aastal kahe riigi siseministeeriumide vaheliseks lepinguks, mis hõlmab ka omavalitsusliitude koostööd.

Soome Omavalitsusliiduga toimub koostöö juba 1990. aastast. Viimastel aastatel on sõlmitud ka aastased kirjalikud koostöölepingud.

Aruandeperioodil on toimunud koostöös Soome spetsialistidega mitmeid seminare. 
6.-7. septembril 2001. aastal toimus Tartus kolmas Eesti–Soome sõpruslinnade ja -valdade kokkutulek. Järgmine kokkutulek toimub kas 2003. või 2004. aastal Soomes.

Lisaks eeltoodule jätkus kohalike omavalitsuste nõustamine sõprussuhete alustamisel ja arendamisel. Liikmeslinnu nõustati sõpruslepingute väljatöötamisel ja elluviimisel. Aruandeperioodil viidi läbi küsitlus sõpruslinnade andmebaasi täiendamiseks.

Liikmeslinnade tippjuhtidele korraldati koolitusreisid Soome, Marylandi osariiki USA-s, Brüsselisse, Riiga, Klaipedasse ja Kaliningradi, et tutvuda omavalitsusliitude rolliga teistes riikides.

ELL teostavate pikaajaliste projektide raames kaasati rahvusvahelistesse projektidesse seni vähem kaasatud olnud liikmeslinnu.

Koostööprojektid ja trükised 

Koostööprojekt “EL dimensioon Eesti kohalike omavalitsuste poliitikas”. Finantseeriti Hollandi Kuningriigi MATRA programmi poolt.

Koostööprojekt "Toetus Eesti Linnade Liidule ja Eesti linnade avalike teenistujate koolitus”, mis toimus koostöös Flandria omavalitsusliiduga ning hõlmas järgmisi osi:

- Kohalike omavalitsuste koolitus rahvusvaheliste projektide koostamisel
- Pilootprojekt "Elamumajandus ja KOV" (Tapa Linnavalitsuse näitel)
- Pilootprojekt "Infoühiskond ja KOV" (Jõgeva Linnavalitsuse näitel)
- Pilootprojekt “Rahvusvahelise projekti formuleering”

Baltimaade, Poola ning Rootsi ühisprojekt “Kohalike omavalitsusliitude ettevalmistamine Euroopa Liidu liikmelisuseks”.

Koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukoguga teostus projekt “Kohaliku ja regionaalse administratsiooni areng”, kuhu olid kaasatud Leedu ja Läti omavalitsusliidud ja keskkonnaalane projekt “Improve”.

Koostöös Taani ja Eesti Siseministeeriumide ja Tallinna linnaga ilmus III Rahvusvahelise konverentsi ettekannete kogumik “Kaasaegsed lahendused linnajuhtimises”(2001).

Koostöös Taani Omavalitsusliiduga valmis publikatsioon “Euroopa Liit ja kohalikud omavalitsused”(2002).
 
Twinning programmi abiga toimus III Eesti Soome sõpruslinnade ja -valdade kokkutulek Tartus   5.-7.09.2001. Koostati ja anti välja ka kokkutuleku eesti- ja soomekeelsed materjalid.

Veel publikatsioone:

-   Eesti Linnade Liidu inglisekeelne infovoldik.
- “Euroopa Liidu seadusandluse mõju kohalikus omavalitsuses”(2000)
- "Tööhõive, jäätmetöötlus, maaeluareng ja kohalike omavalitsuste finantseerimine ning  
    fondid."
- “Eesti kohalik omavalitsus ja maaelu areng” (2001)
- "Kõrvemaa valdade ühised arengusuunad. Kodanikualgatuslike organisatsioonide ja valdade - “Jõhvi Linnavalitsuse tööhõivepoliitika alused”(2001)
- “Rakvere Jäätmekava alused”(2001)
-  Teabeleht “Säästvalt arenev Põhjala - riikidevaheline üksmeel”(2002)
-  Keskkond 2010. “Meie tulevik, meie valik” (2002).  6. Euroopa Liidu 
    Keskkonnategevusprogramm
-  Trükis “Invapoliitika planeerimise juhendid kohalikele omavalitsustele” ilmus Agenda 22 raames koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendusega ühistegevus Ida-Virumaal."

LISAD:

1. Eesti Linnade Liidu liikmed seisuga 23. jaanuar 2003                    -  1  lehel
2. Eesti Linnade Liidu juhatuse koosseis aastatel 2000-2002           -   2  lehel
3. Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine 2002. aastal                     -  6  lehel
4. Säästev areng, keskkonnakaitse ja Kohalik Agenda 21                 -  6  lehel
5. Ürituste kalender 2002                                                                   -  9  lehel
6. Eesti Linnade Liidu 2000. aasta pressiteated                                 - 13 lehel